Suurte mäng ilma puldita

Arvutimängust film teha on tänamatu töö. Kui teed filmi moodi filmi, siis pahandavad kindlasti filmistatud mängu tulihingelised fännid, aga kui teed filmi, mis eristub arvutimängust ainult juhtpuldi puudumisega, siis jäävad filmisõbrad natuke nõutuks.

Mina pole seda mängu kunagi mänginud ja mina jäin nõutuks. Isegi rohkem kui natuke.

Mulle arvutimängud meeldivad - seal saab inimene endast röövlooma turvaliselt välja lasta ja pidada jahti kõiksugu elusolenditele.

Aga vaadata poolteist tundi seda, kuidas keegi sinu eest mängib, on tüütu ja pettumust valmistav. Ei päästa ka see, et sinu eest mängib tuntud näitleja Hollywoodist.

Tuntud näitleja oli seekord Mark Wahlberg. Wahlberg on korralik näitleja, kes suudab filmides vahelduva eduga korralikke ja usutavaid näitlejasooritusi teha, kahju et ta ennast selliste filmide peale raiskab.

Kardetavalt tehakse sellele filmile vähemalt kolm järge ja Wahlberg raiskab selle peale mitu aastat.

Aga loodetavasti filmil kinodes hästi ei lähe ja rohkem me sellest tegelasest ei kuule.

Filmi kasinast sisupoolest. Mõni aasta enne filmi leiab hinnatud New Yorgi politseijaoskonna detektiiv Max Payne koju saabudes mõrvatuna oma abikaasa ja poja.

Edaspidi on politseinik Payne'il ainult üks juhtum, kuid nagu nõiaväel libisevad kõik juhtlõngad käest.

Nõiaväel ei pruugigi olla liialdusena öeldud, sest tundub, et tabamatu kurjategija on midagi enneolematult kurja ja deemonlikku.

Filmi ainuke helge hetk oli viimases James Bondi filmis naispeaosa mänginud Olga Kurilenko ekraanilkäik.

Kuid kahjuks hukkus tema kohe filmi algusjärgus. Kokkuvõttes ei saa filmi kohta öelda midagi ülevoolavalt halba või head.

Film on lihtsalt keskpärane ja halb.