Aktsiaturu langus ajab Ameerikas jooma, Eestis on asi vastupidi
Kuigi Tallinna börs on aasta algusest kukkunud üle 61 protsendi ning USA turud keskmiselt 38 protsenti, on statistiliselt aktsiaturgude kukkumine ning alkoholi müügi kasv olnud Eestis erinev kui USAs.
Alkoholitootjate liidu juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul on kange alkoholi müük kukkunud aastaga tervelt 40 protsenti. "Negatiivse tagasilöögi on andud aktsiisi tõus, mis on olnud väga järsk ning mille reaalne mõju jõudis tarbijani koos majanduslangusega," kommenteeris Kalvi aripaev.ee-le. "Me oleme väga-väga murelikud, sest kui alkoholiaktsiis peaks veelgi tõusma, siis võib langus olla veelgi suurem."
Kalvi sõnul on alkoholi müügimahtude vähenemise põhjuseks inimeste ostuvõime vähenemine. "Üldine pessimism on turule imbunud ning inimeste tarbimisharjumused on muutunud," ütles Kalvi.
Kalvi sõnul läheb alkoholisektoril halvemini kui teistel majandussektoritel. Ka õlleturg on aastaga vähenenud 6 protsenti.
Sama ei saa öelda aga Ameerika alkoholituru kohta. Alates augustist on USA aktsiaturud kaotanud kolmandiku oma varadest. Rohkem kui 1,3 miljonit ameeriklast on kaotanud töö ning Ameerika valitsus on aidanud välja AIG, Fannie Mae, Freddie Maci ning Citigroupi ning pumbanud veel umbes 8 triljonit krooni hapuks läinud varadesse.
See on kõik piisav, et jooma hakata - numbrid USAst kinnitavad seda.
USAs on alkoholi müük kasvanud aastaga 2,4 protsenti alates augustist, mil algasid suuremad probleemid finantssüsteemis, näitavad uuringuettevõtte Nielsen Co andmed. Veinide tarbimine on suurenenud 4,5 protsenti ning õlut müüakse 1,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
See ei peaks üllatusena tulema, sest majanduslik olukord on stressitasemed lakke viinud ning äng ja emotsionaalne valu on toonud paljud inimesed pudelite juurde.
Nagu ka rämpstoit või antidepressandid, tõstab alkohol ajus serotoniinitaset, mis aitab depressiooniga hakkama saada. Õlle tarbimine on USAs kasvanud vähem kui kangete märjukeste müük. Kangem alkohol tõstab kiiremini ajus serotoniinitaset ning tarbija saab "laksu" kiiremini kätte. Viin ning viski müüb USAs eriti hästi, nende tarbimine on kasvanud vastavalt 5,5 protsenti ja 3,4 protsenti.