Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodu- ja kiirlaen, ühed röövlid

    Eestlane on oma teadliku oleluse uues sajandis saatnud mööda laenubuumi tähe all - laenufooris lülitas rohelise tule sisse massiline kinnisvaralaenude võtmine, mis praeguseks on üle läinud kiirlaenude krabamiseks. Mõlemad massipsühhoosid ähvardavad suurele osale asjassesegatuile lõppeda võlavanglas.
    Dilemma on murettekitav. Kas jääda ilma kodust ja sellesse suurte lootustega investeeritud rahast või sattuda mõne tuhande meeltesegaduses võetud tühise krooni pärast inkassofirma küüsi.
    Üha rohkem räägitakse SMS-laenude röövellikust iseloomust, ent vähimatki tähelepanu ei pöörata eluasemelaenude ehk selle laenu andjatelt pateetiliselt "oma kodu laenu" nime saanud krediidi röövellikkusele. Paraku saab selle sisu laenajatele iga päevaga aina selgemaks. Neile tuhandetele peredele, kellele mõne aasta eest poolpidune pappmaja õhku täis hinnaga pähe määriti, nad aastakümneiks võlaorjusse määrati ning kes nüüd hätta sattununa on määratud perspektiivituks ajaks n-ö viiolit panema.
    Toona elasid nad teadmises, et kinnisvara hind saab ainult tõusta. Targu jäeti märkimata, et kinnisvaral ja kinnisvaral on vahe, ja tambiti põrmu katsed mingist kinnisvaramulli lõhkemisest pajatada. Liigume kindlalt helge tuleviku poole, oli kinnisvarahaide ja pangategelaste sõnum. Võtke julgelt paar korda võimetest üle käiv laen, liisige parim auto. Ja ärge unustage seejuures kuldset pensionipõlve tagamast. See viimane on muidugi veel üks naljanumber, ent see on juba hoopis teine jutt.
    Kui kiirlaenu tagasimaksmisega hätta sattunu võlakoorem saab üldjuhul piirduda siiski vaid mõnekümne tuhande krooniga, mille tagasimaksmine on püksirihma pingutades veel kuidagi realistlik, siis kodulaenu 10 000krooniseid igakuiseid tagasimakseid kõhu kõrvalt kokku hoides ei kogu.
    Pangad, suured eluasemelaenude andjad, on suurimad kiirlaenude vastu jutlustajad, aga seda teevad nad paljuski selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale oma sõrmede tegevusest, mis kodulaenu võtjate kukru poole küünitavad. Olemuselt on ju pangaorjus põhjatum SMS-laenufirma omast. Miljonikroonisest 20 aasta peale võetud kodulaenust maksad esimese kümne aasta jagu vaid intresse, nuumad sisuliselt pankurit, ise samal ajal töömehi taga ajades, kes su paljukiidetud uue kodu vähegi tuulekindlamaks kohandaksid. 20 aasta pärast pensionieelikuna avastad, et oled kolm kapitaalremonti üle elanud varemete omanik, mille eest oled laenatud miljoni asemel panga täitmatusse kurku toppinud üle kahe miljoni.
    Pole vist kuigi raske arvata, kes on selles mängus kaotajad. Sestap hoidkem ennast igasugustest, nii pikkadest kui ka lühikestest laenudest eemal ja püüdkem oma meelerahu mitte asjade altarile ohvriks tuua. Paljude jaoks on seda käibetõde juba liialt hilja nämmutada, ent usutavasti leidub ka neid, kes veel laenuvõrgus ei siple.
    Ent ei tasu meelt heita - veel sadakond aastat ja kui maailm pole ennast selleks ajaks õhku lasknud või ära lämmatanud, elavad inimesed niikuinii naturaalmajanduses. Ja mõnda range looduskaitse alla pandud fossiilistunud rikkurit, nii, nagu me neid praegu harjunud nimetama, võib hea õnne korral trehvata vaid kaugel Ameerikamaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.