Sammelselg: Norby pole tühjalt seisev maja

Järgneb intervjuu Guido Sammelseljaga.

Norby Telecom esitas kohtule taotluse saneerimismenetluse alustamiseks, mis põhjustel?

Ajad on muutunud ja ettevõttel on hetkel raske oma olemasolevaid laene, kohustusi refinantseerida. Ettevõte tegi suure pingutuse koos nõustajatega ja veel oktoobris oli viis-kuus kandidaati, kes oleksid tulnud minu partneriteks, uuteks finantsinvestoriteks. Kuid globaalse finantskriisi süvenedes maailmas kukkusid nad kõik ära.

Mis ma neid vanast ajast tagasi nimetan, oli selline suur telekomiinvestor nagu Intel Capital, Korea Telekom ja veel teised.

Eelmise aasta lõpus toimus võlakirjaemissioon, taotleti selle pikendamist, mis seis sellega praegu on?

Selle pikendamise üle meil läbirääkimised käivad veel endiselt. Pankadega, põhiliselt Hansapangaga, on meil väga konstruktiivne läbisaamine. Nad on seni olnud paindlikud ja mõistavad, et raha on praegu maailmast raske leida. Ja nii me käsikäes proovime sellest asjast välja tulla.

Teiselt poolt pole siin tegemist mingi tühjalt seisva majaga, tegemist on ettevõttega, millel on taga tuhandeid kliente, kes tekitavad igakuiselt juurde rahavoogu. Ettevõtte aastane käive tänaste numbritega on saja miljoni krooni ringis. See on täiesti tubli ettevõte. Seda tuleb lihtsalt muutuvates tingimustes saneerida kasumlikumaks. Ambitsioonikaid arenguplaane tuleb vähendada ja pöörata tähelepanu olemasolevate üksuste kasumile.

Kui palju plaanite inimesi koondada?

See on küsimus juhatusele. Vastus on, et koondamisest kahjuks ei pääse, kuid see küsimus on juhatusele, sest kui ma edasi räägin, siis võin sellega sekkuda ettevõtte sisemisse kommunikatsiooni. Töötajatega läbirääkimisi peab juhatus. Kuid tööjõukulu on loomulikult üks kõige suurem paljudel ettevõtetel, nii ka meil, töötajate arvu peab loomulikult vähendama.

Pärast seda kui kohus saneerimismenetluse ametlikult algatab, teeb Norby ka vastava pressiteate, kus oma kavasid täpsemalt selgitame, sest ettevõte igati teadvustab oma vastutust klientide, töötajate ning koostööpartnerite ees.

Mis saab siis, kui ettevõtte saneerimine läheb luhta?

Nüüd te ruttate ajas ette. Saneerimisseadus on Eestis täiesti uus asi ja ega mina pole hiromant, et ma tean ette, kuidas praktika selles vallas täpselt kujuneb. Loogiliselt võttes peaks siis kohus uuesti otsustama, kas saneerimist jätkata, seda pikendada või mitte. Kindlasti on võlausaldajatel oma oluline sõna öelda. Kuid sellise protsessi lõppu pole meie riigis veel mitte keegi näinud. Et ärge seda palun minu käest ka küsige (naerab), on põhjust olla mõistlikult optimistlik.

Kas võlausaldajad survestavad või on mõistlikud?

Võlausaldajad on aru saanud, et me töötame korralikult ja teeme oma parima ning rasked ajad on kõigil. Päris halb on nendel ettevõtetel, kes istuvad käed süles ja ei tee midagi. Meie püüame tegutseda – rääkida pankadega, kasutada seadusandluse võimalusi ja edasi elada. Sest Norby kui ettevõtte kontseptsioon ja äriplaan on atraktiivne ja jätkusuutlik, lihtsalt maailm meie ümber on muutunud. See kohanemine võtab natuke aega.

Kindlasti pole kerge olla saneeritava ettevõtte suuromanik. Kas olete kaalunud Norby müüki?

(Pikk paus) Müüa võib igasuguseid asju igasugusel ajal, aga selleks peab olema ostja. Kuid tänases maailmas on ostjaid hästi vähe. Osade äriüksuste müük tuleb kindlasti kõne alla ja ülejäänud osas on tähelepanu pööratud praegu ettevõtte kasumlikkuse tõstmisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Aga kui teil oleks ostja, kas te siis müüksite?

Tänane maailm on liiga ärev, et selliselt spekuleerida!

Kas saneerimist vajavaid ettevõtteid võib praeguses järjest halvenevas majanduskliimas märkimisväärselt juurde tulla?

Ma arvan küll, jah. See seadus on väga vajalik ettevõtetele, kes on pikaajaliselt väljakujunenud rahavooga ja kindla kliendibaasiga, kuid laenuturgude kokkukuivamise järel sattunud ajutistesse raskustesse. Ehk et kuigi firma rahavoog jätkub, siis uued finantseerimistingimused on oluliselt halvemad kui ütleme aasta tagasi ja pangad ei anna uusi laene välja, ei taha ka vanu pikendada. Intressid on ka kõrgemad. Ettevõtetel tuleb selliste tingimustega kohaneda.

See saneerimisvõimalus kaitseb ka töötajaid, sest tööandja jääb ju ikkagi alles ja proovib anda endast parima. Võib-olla ta peab loobuma 10-30% töötajatest, aga vastavalt jällegi 70% jääb töö alles.

Tänu saneerimisele on ka võlausaldajatel lootus oma raha tagasi saada, sest pankrotimenetluse puhul see paraku enamasti nii ei lõppe.

Jah, sest see on ka hoopis teine protsess. Ükski võlausaldaja pole õnnelik selle üle, et tema laenude tagasisaamised venivad. Kuid teisest küljest jällegi pangad, kes on hästi analüüsitud ja hästi organiseeritud asutused, saavad hästi aru sellest, et pankrotimenetluse korral on täenäosus midagi tagasi saada väike. Saneerimise korral aga saab tagasi võib-olla aasta-kahe jooksul kogu summa tagasi. Ja kui ettevõtte saneerimisplaan seda näitab, et tagastamised on hiljem reaalsed, siis nad eelistavad seda aeglasemat, kuid suurema summa tagasisaamise varianti.

Kui suur on Norbyl pankrotioht?

Teades saneerimiskava ettepanekut, siis on selle tõenäosus väike. See saab juhtuda koos majanduse täieliku kokkukukkumisega. Selleks peab minema kriitiline osa meie tuhandetest klientidest pankrotti. Täna on meil pankrotis olevaid kliente vaid kaks, kuid ma usun, et ka need ostetakse kiiresti üles ja pannakse uuesti edukalt tööle.

Kindel pankrot on siis, kui on majanduse täielik kollaps ja selle tõenäosust tuleb küsida juba Toompealt.