• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 11.02.09, 12:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas vetikad päästavad maailma ka seekord?

Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis, mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle hapnikuga.
Väikesed mereorganismid vajusid pärast surma merepõhja, mattusid ning muutusid pikaaegse protsessi tagajärjel lõpuks põlevkiviks ja naftaks. Nüüd on inimene seda protsessi ringi keeramas. Fossiilsed kütused tuuakse maa alt välja ning põletatakse ära, süsinikdioksiid vabaneb aga taas atmosfääri, kirjutas Reuters.
Kas poleks inimestel võimalik protsessi seisma panna või vähemalt pidurdada kasutades selleks taas vetikaid, mis poleks Maa jaoks midagi uut ning oleks ilmselt kõige loomulikum viis süsinikdioksiidi ringlusest kõrvaldamiseks?
Seekord ilmselt ei lastaks vetikaid kasutult merepõhja kuhjuda. Neid kasvatatakse võimalikult heade kasvutingimustega bioreaktorites ning kasutatakse biodiisli valmistamiseks. Biodiisel muidugi põletatakse uuesti energia saamiseks ning süsinikdioksiid vabaneb taas, kuid see on ikkagi palju parem lahendus, kui kogu aeg uue süsiniku fossiilsete kütuste näol maa alt välja toomine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paljud ettevõtted tegelevad parimate vetikate leidmise ning võimalikult efektiivse tehnoloogia väljatöötamisega. „Ma usun, et suuremahuline biodiisli tootmine vetikatest läheb lahti järgneva kümnendi jooksul,“ ütles Steve Skill Plymouthi ülikoolist.
Vetikatest biodiisli tegemine on esialgu küllaltki kallis ning lahendada tuleb mitmeid probleeme. Sellele vaatamata on vetikail mitmeid häid omadusi. Näiteks saab vetikate kasvatamiseks kasutada kõrbi ja soolakuid, kus on piisavalt päikesevalgust, kuid mitte viljakaid muldi, mis sobiksid põllukultuuridele. Seega ei pea vetikad konkureerima põllumaa pärast, mis on peamine maisietanooli tootmise ees seisev takistus. Lisaks kasvavad vetikad 20–30 korda kiiremini kui mais.
Vetikaist biodiisli tootmine pole uus mõte. USA riigieelarvest hakati vastavaid uurimusi rahastama juba 1970. aastail, kuid 1996 pandi projekt kinni, sest selgus, et biodiislil on mõtet ainult siis, kui naftabarrel maksab üle 40 dollari.
Vahepeal taevastesse kõrgustesse tõusnud naftahind on viimase poole aasta jooksul elanud üle ränga kukkumise ning jõudnud tänaseks taas umbes 40 dollari peale. Sellest aga biodiisli arendajad end ilmselt heidutada ei lase, sest majanduse elavnedes hakkab kõigi eelduste kohaselt ka nafta taas kallinema. Selleks ajaks on vaja omada töötavat tehnoloogiat ning sellele tuleb mõelda praegu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele