Vetikad toodavad biodiislit

Kilekotid ja vetikad - vahendid, mida Colorado leiutaja Jim Sears otsustas kasutada biokütuse tootmiseks, oleks biokütusemaailma kõvemad tegijad kolm aastat tagasi naerma ajanud.

Kuid Searsi tollal alustatud eksperiment töötas.

Tänaseks kavatseb tema firma Solix Biofuels hakata biokütust tootma fotosünteesivast rohelisest möksist ehk paljudest ainurakseist loomadest, vahendas Popular Mechanics.

Meetod on lihtne. Vetikad vajavad kasvamiseks vett, päikesevalgust ja süsihappegaasi. Lipiide, mis moodustavad nende massist suurema osa, saab kasutada biodiisli tootmiseks. Vetikate süsivesikuist koosnevate kehaosade kääritamise teel toodetakse etanooli, mis samuti kütusena kasutust leiab. Nii toodetud etanool ja biodiisel on keskkonnale märksa ohutumad kui naftast toodetud kütused ja maagaas.

Reaalsuses on asjad küll mõnevõrra keerulisemad kui esmapilgul näib. Vetikate kasvatamiseks on vaja sobiva temperatuuriga vett. Tuleb ka tagada, et vetikate kasvukeskkond ei reostuks võõrorganismidega. Samuti pole atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon vetikate eksponentsiaalse kasvutempo (iga järgnev põlvkond on eelmisest kaks korda arvukam) tagamiseks piisavalt kõrge.

Solixi lahenduseks on kasvatada vetikaid suletud nö fotobioreaktorites, milleks on kolmnurksed vee ja vetikatega täidetud plastikkambrid, millesse juhitakse lisaks süsinikdioksiidi. CO2 allikaks on soojuselektrijaamades kogutud saastegaas, mis atmosfääri paisatuna võimendaks kasvuhooneefekti.

Õigete tingimuste korral võib vetikate mass kahekordistuda ühe ööpäeva jooksul. Erinevalt teistest biokütuse tootmiseks kasutatud materjalidest, nagu soja ja mais, saab vetikatelt saaki koristada kasvõi iga päev. Eeliseks on veel see, et üle poole vetikate kehamassist saab kasutada õli tootmiseks. Võrdluseks: näiteks õlipalmi massist on sel eesmärgil kasutatav kõigest viiendik.

"Kui me asendaksime kogu täna USAs kasutatava diisli vetikatest toodetuga, siis kasutaksime me vetikate tootmiseks ainult poolteist protsenti kogu USA põllumaast," märkis Solixi tegevjuht Douglas Henston. Solix kavatseb esimese katselise "vetikapõllu" valmis ehitada selle aasta sügiseks. CO2 allikana kasutataks lähedal paiknevat õlletehast.

Ettevõtte esmane eesmärk on pakkuda konkurentsi traditsioonilisele biokütusele, mille liitri hulgihind on umbes 6,6 krooni. Solixi juhtkond loodab jõuda selle eesmärgini järgmise kahe aasta jooksul ning olla tulevikus valmis konkureerima ka naftast toodetud diisliga.

John Sheehan, Rahvusliku Taastuvenergia laboratooriumi analüütik usub, et võetud eesmärgid on saavutatavad. "Ükski teine allikas ei ole oma õlitootmispotentsiaalilt vetikatega võrreldav. Samuti on vetikatel see eelis, et nad taluvad soolast vett. Seetõttu saaks neid kasutada kuiva kliimaga USA edelaosariikides, kus põhjavesi on taimedele tihti liiga soolane," märkis ta.

Peamiseks väljakutseks Solixi ja teiste sarnaseid lahendusi väljatöötavate ettevõtete jaoks on arendada tehnoloogia, mis võimaldaks toota vetikaid piisavalt kiirelt ning koguda neilt saaki võimalikult efektiivselt, et projekt tasuks ära ka majanduslikult. Kas ja millal see ära tasub, seda ei saa me teada enne, kui projekt on reaalselt käivitunud ja tootmine alanud.

Vetikad toodavad biodiislit

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised