• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 21.09.07, 15:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merevetikad asendavad nafta

Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Üks põhjusi, miks meri ei ole kaetud vetikatega, on toitainete, eriti raua, puudus. Kui aga lisada vette rauda, siis peaks see ajama vetikad õitsema. Kasvades tarbiksid nad süsinikdioksiidi ja surres vajuksid merepõhja ning viiksid nii süsinikdioksiidi ringest välja. Peagi oleks CO2 kogus tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel ning probleem globaalse soojenemisega lahendatud, kirjutas The Economist.
Umbes kümne aasta eest tehti Antarktika lähedal katseid, mille tulemused olid paljulubavad. Sellest ajast pole konkreetsete tegudeni jõutud, kuid briti teadlase John Munfordi sõnul tasub seda kaaluda, sest mõõdukas ookeanide "väetamine" võib aidata meid võidelda kliima soojenemise vastu.
Kuid Munfordi mõttelend ei jää veel siinkohal peatuma. Milleks lasta vetikail surra ja merepõhja vajuda, kui nad saaks ka kokku koguda ja valmistada neist biodiislit? Paljud vetikaliigid sobivad selleks hästi ning on juba pälvinud laialdast tähelepanu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seni loodud projektid on aga olnud seotud põhiliselt mageveevetikatega. Neile on vaja spetsiaalseid kasvutingimusi ning kasvatamine võtab ruumi. Meres on aga vaba ruumi külluses ning kasvutingimuste loomisega pole vaja vaeva näha.
Munfordi sõnul piisab Põhjamere-suurusest merealast, et kasvatada nii palju vetikaid, millest eraldatud õlist saaks teha piisavalt biodiislit, et asendada nafta kogu transpordis.
Siiani aga pole veel selge, kuidas merest vetikad kokku koguda. Kui sellest probleemist üle saadakse, võib merevetikail põhinevaid kütuseid oodata ees särav tulevik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele