• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 21.08.08, 11:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vetikad – ideaalne biokütuste tooraine

Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi mitmekordistada.
Toiduks kõlbab neile süsinikdioksiid, mida maakeral on rohkem kui vaja. Lisaks töötlevad nad hea meelega ka reovett ja elavad nii soolases kui magedas vees. Neid saab panna kasvama piirkonnas, mis põllupidamiseks ei sobi. Kui niimoodi saab tõesti toota ühe pindalaühiku kohta 15 korda enam biodiislit kui teistest biokütuste tootmiseks kasvatatavatest kultuuridest, siis näib see küll tasuta lõuna moodi välja.
Väga atraktiivseks ideeks teeb vetikate kasvatamise asjaolu, et teoreetiliselt peaks süsinikdioksiidi lisamine nende tootlikkust tõstma. Sama lugu on ka reoveega. Seega võiks vetikate laialdasem kasvatamine aidata lahendada korraga kaks olulist probleemi, kirjutas Science Daily.
„Vetikate võimeid tuleb aga kõigepealt tõestada,“ ütles Lisa Colosi Virginia ülikoolist, kes osaleb interdistsiplinaarses uurimuses, mille eesmärgiks on selgitada välja, milliseid eeliseid ja kui suures ulatuses vetikate kasvatamine tekitab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töörühma üheks peamiseks eesmärgiks on teha kindlaks, mil määral vetikate tootlikkus muutub, kui neile anda juurde reovett ja süsinikdioksiidi. „Teaduslikku huvi vetikate kui biokütuse tooraine vastu on tuntud juba üle 50 aasta,“ ütles Colosi. „Näiteks USA energeetikaministeerium viis läbi mitmeid sellekohaseid uurimusi aastatel 1978-1996, kuid siiani on lastud vetikatel lihtsalt kasvada enam-vähem tavapärastes tingimustes, ilma neid oluliselt modifitseerimata. Meie arvates võiks vetikate lisatoitmine suurendada nende produktiivsust kuni 40 protsenti.“
Sarnaseid uurimusi on suured energiakontsernid nagu näiteks Shell ja Chevron ilmselt juba teinud, kuid Colosi töörühma uurimuse tulemused saavad olema avalikud ning on seetõttu oluliseks abiks ka väiksematele ja alustavatele tootjatele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele