Talutare juurtega moodne kodu

Artikkel

- Uudised
- Teet Reier
- 1. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talutare juurtega moodne kodu
"Tont teab, kuidas need ideed tulevad ning mõtted sünnivad," lausus Vaiksoo, kui temalt Loobu eramu sünniloo kohta pärin. "Üks on kindel, et selle maja juures polnud peale puidu juttugi mingist muust materjalist."
Vaiksoo sõnul tekib selline tellijapoolne usaldus tavaliselt siis, kui arhitektil on ette näidata juba ports õnnestunud projekte. "Ma ei oska nüüd öelda, kas need esimesed majad seda olid, kuid minu mäletamist mööda on tellija alati usaldanud seda, mida ma teen," lisas ta.
Vaiksoo sõnul sai kõik alguse sellest, et vanale palkmajale sooviti juurdeehitust. Et tegu oli korraliku eestiaegse hoonega, siis tundus see mõte täiesti teostatav olevat.
"Siis aga hakati uurima nn vitsamehe abil krundi energiavälju ja selgus, et vana hoone seisab sootuks kehva koha peal ning üldse oli kogu krundil vaid paar platsi, kuhu uue maja püstitamine sai kõne alla tulla," rääkis Vaiksoo.
Nii ei mahtunudki ka uus hoone päriselt energiavabale platsile. "Energiamõjudest eemale said paigutatud ruumid, kus inimene puhkab, nagu magamistoad. Sinna, kus energiaväli tugevam sai, näiteks kabinet, seal on ju töötegemiseks energiat rohkem vaja," selgitas ta.
Puitkonstruktsiooniga maja toetub osaliselt betoonvundamendile, otsad aga valatud postidele, mis lisab hoonele õhulisust. "Majaalust pinnast kõrgendati poole meetri jagu. Vahel olen teinud seda ka paari meetri jagu aga seekord piisas poolestki," arutles Vaiksoo.
Maja kõrgemaks upitamine parandab Vaiksoo sõnul hoonest avanevaid vaateid. "Maja ei pea sugugi ju lohus olema. Eestis, kus tavaliselt looduslik reljeef puudub, saab seda väikestes mõõtmetes tehislikult luua. Kui õues on pool meetrit lund, siis maja terrassil saate ikkagi kevadpäikest nautida, kartmata, et lumi ja sulavesi sinna ulatuvad," lisas ta.
Vaiksoo veendumusel peab iga majaomanik saama hommikul tõusta ja astuda välja rõdule päikese kätte, kas või selleks, et pärast und mõnusalt ringutada. Sama tähtis nagu päikesepaiste on Vaiksoo meelest ka hoone kaitstus vihma ja lume eest.
Välisviimistlusest rääkides tunnistas Vaiksoo, et kõikvõimalikud lahendused tekitavad kimbatust. "Loobu maja puhul kasutati puidu töötlemist raudsulfaadiga, mis algul tekitab üsna jubeda oranži tooni, hiljem aga taandub see siidpehmeks halliks."
Samuti ei pea tema arvates kiirustama ruumide seinu kohe millegagi katma. "Nüüd me siis ostame omale eluasemeteks vanu palkmaju, eemaldame sealt kõik seinakatted ja tunneme rõõmu eheda puidupinna üle. Mina proovin seda rasket tööd ennetada ja luua kohe alguses ehedad naturaalsed pinnad," mõtiskles ta.
"Puitsein peab olema puidust ja kivisein peab olema kivist. Laudisega kiviseina katmist pean ebaeetiliseks, ehkki väikestel pindadel olen ma ka ise selle vastu vahel patustanud," tõdes Vaiksoo.
Raul Vaiksoo projekteeritud maju on Puuinfo korraldatud puitarhitektuurivõistlustele esitatud hoonete hulgas ikka olnud. Eelmisel aastal jõudis Mähe eramu ka äramärgitute hulka. Nüüd tuli siis täistabamus - tema kavandatud eramu Loobul sai 2008. aasta Eesti parima puitehitise tiitli.
Vaiksoo majad on nii isikupärased, et ehkki mitte kõigil žüriiliikmetel polnud ringsõidu ajal vaadatavate majade arhitektide nimed peas, kõlas Loobule jõudes peaaegu ühest suust: "See peab olema Vaiksoo maja!"
Detailide läbimõeldus ja lahenduse loogilisus ongi vist kõige iseloomulikumad tema hoonetele. Detailide kohta ütles arhitekt oma auhinnakõnes ise: "Projekteerin kindlasti poltide asetuse ja vahel isegi naelapead."
Hetkel kuum