• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • 11.04.09, 14:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Economist: Balti riigid praegu veel vee peal

Balti riigid püsivad praegu veel napilt vee peal, kirjutab majandusajakiri The Economist oma viimases numbris, seletades lugejaile lahti miks nii sügavas majanduslanguses pole mindud traditsioonilisemat devalveerimise teed ning millist edu seni on saavutatud.
Devalveerimise vältimine on ajakirja hinnangul nii „rahvusliku uhkuse“ küsimus kui hädavajadus, kuna suur osa laenudest on välisvaluutas. Eelarvest majanduse ergutamist piirab aga soov kiiresti euro käibele võtta ilma euroala reegleid leevendamata. Ajakiri tsiteerib kohalikku poliitikut, kelle sõnul on euro käibelevõtu eesmärk suurendada usaldusväärsust, mitte lasta end klubisse veeretada „kanderaamil“. Ent nagu Läti pealt näha, on eelarvedefitsiidi ohjamine sügavas majanduslanguses raske – selle taga on kinni ka IMFi abilaenu väljamakse.
Economist kirjutab, et välist toetusest Balti riikidel jätkub, olgu selleks EBRD investeering Parex panka või värskelt täiendatud rahavarudega IMF. Ka Balti riigid ise on hakanud lõpuks ellu viima reforme, mis Euroopa Liitu astumisel soiku jäeti.
Mõningat edu on näha - inflatsioon alaneb ja jooksevkonto defitsiidid vähenevad, Lätis on riigifirmades hakatud vähendama vähe tööd nõudvaid tulusaid ametikohti. Samas on osad vajalikud reformid endiselt toppamas - haldusreform Eestis. Ungariga kõrvutades pole aga Balti riikide väljavaated sugugi nii halvad, märgib Economist. Aktsiate, võlakirjade ja valuutadega kaubeldakse vähe, enamus välisvõlast on Rootsi pankade tütarde bilansis. Kuni Rootsi pangad oma investeeringute juurde jäävad, peaks Balti riigid toime tulema.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Poliitikas hindab Economist praegu kõige tugevamaks Eesti valitsuse. Lätis on uus valitsus jõudnud ametis olla kuu aega – eelmisega võrreldes on see laiapõhjalisem ning mitmed ebakompetentsed ministrid on kõrvale jäänud. Leedus on ees presidendivalimised, kus üks peamisi kandidaate on ELi eelarvevolinik Dalia Grybauskaite. Valimiste järel pole välistatud, et ka Leedu IMFilt abi otsima läheb, kirjutab Economist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele