• OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • 17.08.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võtame kasutusele prügienergia

Eesti Energia üks olulistest eesmärkidest on oma tootmisportfelli mitmekesistamine ehk põlevkivi kõrvale ka teiste ja eelkõige taastuvate energiaallikate toomine. Jäätmete põletamine elektri ja soojuse tootmiseks on taaskasutamine ning keskkonnasäästlikum kui näiteks nende prügimäele matmine.
Äriettevõttena peame lisaks keskkonna aspektile arvestama ka tasuvust ja tulevase toodangu hinda. Kuna jäätmete näol on tegemist kodumaise ja maagaasiga võrreldes hinnalt stabiilsema kütusega, siis eeldatavalt saab ka tulevane soojuse hind olema soodsam ning püsivam.
Otsustasime Euroopas levinud jäätmete masspõletustehnoloogia kasuks, mis muundab 85% jäätmeis sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Masspõletusjaamas katlasse minevaid segajäätmeid ei tule sorteerida-töödelda, mis teeb selle teiste tehnoloogiatega võrreldes soodsaimaks taaskasutamisviisiks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka praeguse kehvema majandusliku olukorra tingimustes tekib Eestis üle 500 000 tonni olmejäätmeid aastas, sellest kolmandik läheb taaskasutusse. Meie rajatav jaam põletab aastas olmejäätmeid kuni 220 000 tonni ning on valmis vastu võtma ka kergeid tööstusjäätmeid ja kliinilisi jäätmeid.
Seega kodumaise kütuse puudust me ei näe, küsimus on vaid kütuse kohale toomises. Peame läbirääkimisi nii kohalike omavalitsuste kui ka jäätmekäitlusfirmadega selleks, et sõlmida pikaajalisi jäätmetarne lepinguid.
Kuna Tallinnas ja Harjumaal tekitatakse kolmandik Eesti jäätmeist, oleme huvitatud siinsete omavalitsustega lepingute sõlmimisest. Räägime läbi teistegi piirkondadega, vahemaad pole takistuseks. Nii majanduslikust kui ka keskkonna seisukohast peetakse mõistlikuks vedada jäätmeid põletusjaama kuni 200 km raadiusest. Eestis saab seda korraldada ümberlaadimis- ja pressjaamade kaudu, lisaks on Iru jaamal raudteeühendus.
Pikemaks ajaks jäätmekäitlustasu fikseerivad tarnelepingud on peamine pluss omavalitsustele. Peaks ju olema nende esmane mure seista hea võimalikult madalate prügieemaldustasude eest ja pakkuda oma elanikele häid ja soodsamaid jäätmekäitluse alternatiive, eriti järgneva viie aastaga kolmekordistuvate keskkonnatasude valguses.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 28 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele