Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie
ütles Äripäevale, et ettevõtete aruandlus- ja auditeerimiskohustust võiks
leevendada, kuid firmade läbipaistvust ja usaldusväärsust ei tohi ohtu
seada.
Raie ütles, et Kaubanduskoda uuris liikmesettevõtete suhtumist, kuna Euroopa Komisjon soovib anda liikmesriikidele võimaluse vabastada teatud kriteeriumitele vastavad mikroettevõtted majandusaastaaruannete koostamise kohustusest.
Tulevased seadusemuudatused, mis vabastaksid kuni 10 töötaja, 500 000 euro (7,82 mln kr) suuruse bilansimahu ja 1 miljoni euro (15,64 mln kr) suuruse netokäibega ettevõtted aastaaruannetest, on näha raamatupidamisdirektiivi
eelnõus.
"Küsitluse tulemused näitasid, et ettepaneku poolt ja vastu olevaid vastanuid on umbes pooleks," nentis Raie.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Arvestades direktiivi muudatuses toodud kriteeriume tuleks Eesti puhul kindlasti arvestada meie ettevõtete üleüldise suurusega, mis tähendab, et juhul kui direktiiv peaks ka selliselt vastu võetama, tuleb mistahes samme kaaluda nii, et need oleksid mõistlikud ka Eesti tingimusi arvestades," jätkas Raie.
Direktiivi eelnõu ja liikmesriigi seadusemuudatuse jõustumise vahele võib jääda mitu aastat.
"Samas tuleb aruandluse küsimusi vaadata kompleksselt ka muude ettevõtjate halduskoormust puudutavaga. Arvestades, et Riigikogu menetluses on hetkel ka uue audiitortegevuse seaduse eelnõu, oleme analüüsimas ja kogumas ka andmeid teistes riikides kehtiva aruannete auditeerimiskohustusega," märkis Raie.
"Kuigi eelnõu kohaselt auditeerimiskohustuse kriteeriume tõstetakse, kehtestatakse madalamatelt kriteeriumitelt siiski nn ülevaatuse kohustus. Meie seisukoht on, et ka Eestis tuleks lähtuda Euroopa suundumustest - kui direktiiviga soovitakse aruandluskohustust leevendada ja liikmesriigid plaanivad seda ka teha, peab analüüsima Eesti olukorda ja seaduseelnõus kavandatud auditeerimiskohustuse põhjendatust," rääkis ta.
Raie sõnul tuleb aruandluskohustuse leevendamisel silmas pidada, et ohtu ei tohi seada Eesti ettevõtete läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis on osalt tänu majandusaasta aruannete avalikkusele suurem kui mõnedes teistes Euroopa Liidu liikmesriigis.