Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: Eestis on näha esimesi positiivseid märke

    Positiivne on viivislaenude juurdekasvu aeglustumine, septembris nende osa Eestis isegi vähenes, teatas pank. Et aga tegemist on vaid ühe kuu numbriga, "ei saa me selle põhjal veel väita, et trend tervikuna on pöördunud," ütles Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
    "Eesti eristub selgelt ja paistab tugev, Läti ja Leedu on nõrgemad," lisas ta. Lätis aeglustus viivislaenude kasv kolmandas kvartalis, Leedus kiirenes veidi. "Viivislaenude osas näeme tunneli lõpus juba valgust," sõnas Wolf.
    Swedbanki juhtkond väljendas usku, et viivislaenude kasv pidurdub aasta teisel poolel. Panga finantsdirektor Erkki Raasuke nentis, et Balti riigid on jõudmas territooriumile, kus põhi hakkab kätte paistma.
    Swedbanki Balti panganduse juht Håkan Berg möönis, et pankadel oli oluline roll tasakaalutuse tekkimisel Balti riikides, kuid nüüd on neil ka vastutus kriisist väljarabelemisel.
    Esmalt tuleb siiski tegeleda probleemsete laenudega ning Swedbank on selleks loonud muust pangast eraldi üksuse, mis tegeleb laenuportfelli ümberhindamisega.
    Kriisil on tema sõnul alati ka positiivne mõju, kuna võib kiireneda majanduse restruktureerimine ja konkurentsivõime kasv.
    "See meelitab piirkonda taas välisinvestoreid, kui kriis vaibub," ütles Berg. "Kriis on võimalus muutusteks ja majanduse restruktureerimiseks. See on valus, kuid võib ära tasuda," lisas ta.
    Balti riikidest sai Swedbank kolmandas kvartalis 2,39 miljardit Rootsi krooni (3,6 miljardit Eesti krooni) kahjumit.
    Teises kvartalis oli kahjum 2,66 miljardit Rootsi krooni ning aasta tagasi samal perioodil 1,04 miljardit. Tulemus oli parem SME Direkti analüütikute ootustest, kes prognoosisid kahjumiks 2,59 miljardit Rootsi krooni.
    Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles panga kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht ulatub 7,5-22,6 miljardi Eesti kroonini.
    Suurem osa sellest tuleb Balti riikidest.
    Ülevõetud vara haldamiseks on Swedbank loonud eraldi tütarfirma Ektornet AB, mille etteotsa on palgatud pikaajalise kinnisvarakogemusega juht.
    "Sinna koondame ülevõetud varad, millega jääme "istuma" ilmselt veel pikaks ajaks," kommenteeris Bronner.
    Väga suuri üllatusi raport ei pakkunud. Järgnevad paar kvartalit saavad olema Swedbanki aktsia jaoks päris olulised, eriti just problemaatiliste laenude osas Balti riikides. Kuigi Swedbank ise tõi välja, et võlgnevuses laenude kasv on aeglustunud, siis see on vältimatu - kui laenud oleks nii kiiresti halvenemist jätkanud kui esimesel poolaastal, oleks varsti pea kogu portfell tulnud maha kanda.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.