Nafta murrab rekordeid liiga julgelt

Detsembrikuise tähtajaga futuurid on New Yorki kaubabörsil kerkinud 2,25 dollari jagu ehk 2,84 protsenti hinnale 81,37 dollarit, kuigi päevasiseselt puudutas see ära ka hinna 82 dollarit. Bensiini hind kerkis samuti 4 protsenti.

„Dollar on ilmselgelt domineeriv faktor. See pole tingitud nõudlusest, võin teile öelda,“ lausus PFGBest analüütik Phil Flynn AP-le.

USA valitsuse tänane raport näitas, et riigi naftavarud on taas paisumas ning rafineerimistehased aina vähendavad tootmist, sest kütust lihtsalt ei tarbita piisavalt palju. Bensiinivarud USAs on seetõttu 2 miljoni barreli jagu vähenenud.

Nafta ja bensiinihinna vahel on tavaliselt väike ajaline nihe. Kui naftahind hakkas 7. oktoobril järsemalt kerkima ning tõusis kaheksa päeva jutti saavutades pea 80 dollarit, hakkas bensiinihind tanklates (USAs muidugi) kerkima nädal aega hiljem ning tõusis perioodiga 12 sendi võrra 2,596 dollarile gallonist. Siiski maksab bensiini gallon praegu 29 senti vähem, kui aasta tagasi samal ajal.

Aina enam tekitab muret tõsiasi, et kerkiv naftahind võib tagasi tõmmata majanduslikku paranemist nii Euroopas, kui USAs. Ka riigi kütuse valdkonnaga tegelev minister Steven Chu lausus eile, et nafta 80dollariline hind on murettekitav ning langev dollar aina tõstab hinda.

Nõudlus bensiini järele on viimasel neljal nädalal USAs kerkinud kõrgemale aastatagusest tasemest, aga toona viisid kütusehinna kõrgele ka rannikul möllavad orkaanid.

Flynni sõnul aitab naftahinna kerkimisele kaasa kombinatsioon rekordmadalatest intressimääradest ja valitsuse püüetest nõrka majandust turgutada. Hind on kerkinud kõrgemale, kui ta ilma nende faktoriteta oleks jõudnud. Majandusele kindlasti ei saa hästi mõjuma ka kõrgem kütteõli hind talvisel majade kuumutamise perioodil.

„Millisel hetkel hakkavad valu tundma ka tarbijad?“ muretses Flynn.