IMF: euro on Eestil käeulatuses

IMFi prognoosi järgi suudab Eesti 2009. aastal hoida eelarvedefitsiidi Maastrichti tingimustes nõutud 3% piiris. 2010. aastaga on juba keerulisem – selle aasta kohta arvab IMF, et Eesti peaks rakendama praegu kavandatust täiendavaid meetmeid ca 1% ulatuses SKPst.

Rosenbergi sõnul on IMFi tuleva aasta Eesti majandusprognoos mõnevõrra ettevaatlikum kui Eesti Pangal ja rahandusministeeriumil. Tänavu prognoosib IMF Eestis 14% suurust SKP langust ning tööpuuduse kasvu aasta lõpuks 16%le.

„Need täiendavad meetmed tuleks käiku lasta pigem varem kui hiljem,“ ütles Rosenberg, lisades, et strukturaalsed püsiva iseloomuga reformid suurendaks ühtlasi Eesti eelarvepoliitika usaldusväärsust eurokriteeriumidele vastavuse hindamisel.

Rosenberg rõhutas, et majanduskasv enam buumiaegsel tasemel ei taastu ning eelarveolukord ei parane. Kärped on vältimatud.

Võimalikest täiendavatest meetmetest, mida Eesti ametivõimudega IMFi visiidi ajal arutati, nimetas Rosenberg näiteks muudatusi vanemahüvitise süsteemis, mis olevat Eestis muu maailmaga võrreldes ehk liiga helde. Samuti käibemaksu ja tulumaksu erandite kaotamist ja erinevate keskkonnamaksude kehtestamist.

Kokku tõi Rosenberg välja kolm peamist valdkonda, kuhu Eesti valitsus peaks praegu oma tähelepanu koondama. Eelarvesektorile ja vajalikele kärbetele lisaks riigi konkurentsivõime tõstmisele, kus palkade alanemine ja uus tööturu seadus on Rosenbergi sõnul samm õiges suunas. Kolmas tähelepanu vajav valdkond on finantssektor, mis on kriisis seni tänu puhvritele hästi vastu pannud, ja erasektori suur võlakoorem.