Uus El Dorado - arenevad turud

Lõuna-Ameerikast pärinev legend El Dorado rikkustest on saanud tänapäevase vormi. Suuri varandust ei pea otsima mitte Amazonase džunglitest, vaid nn arenevate riikide aktsiaturgudelt eesotsas Brasiilia, Hiina ja Venemaaga.

Selle aasta aktsiaturgude suurimate tõusjate esikolmik on Brasiilia (börsiindeksi tõus aasta algusest 129%), Peruu (124%) ja Venemaa (124%). Enam kui 100 protsenti on sel aastal tõusnud viis rahvuslikku börsi, kõik kuuluvad nn arenevate turgude seltskonda. Morgan Stanley arenevate riikide aktsiaindeks, on kerkinud sel aastal 65 protsenti, mis on indeksi parim aasta alates 1993ndast.

Morgan Stanley Aasia ja arenevate turgude peastrateeg Jonathan Garner ennustas eelmisel nädalal, et MSCI arenevate turgude indeks võib kerkida järgmise aasta lõpuks veel 28 protsenti ehk praegusega võrreldes peaaegu kolmandiku.

"Majandused ja kasumid hakkavad paranema ning tõenäoliselt arenevate turgude aktsiaturgude tipuks on aeg veel liiga varajane," kirjutas ta nädal aega tagasi avaldatud raportis. Samas ta möönis, et intresside peatne tõus ning nafta hinna kerkimine võib tõusu pidurdama hakata.

Ka meie suured analüüsimajad on positiivsed eelkõige arenevate riikide suhtes. Swedbanki analüütikud on eriti optimistlikud Venemaa suhtes. "Vaatamata suurematele kõikumistele turgudel, usume endiselt Venemaa aktsiaturgude võimesse suuremat tootlust pakkuda, kuigi üldise turukorrektsiooni korral võivad kaotused osutuda suuremaks teiste regioonidega võrreldes," seisab panga oktoobrikuu analüüsis.

Arenevaid turge eesotsas Hiinaga on peetud maailmamajanduse mootoriks juba üle viie aasta, pärast seda, kui Goldman Sachsi analüütikud avaldasid arvamust, et neljast riigist, Brasiiliast, Venemaast, India ja Hiinast, saavad maailmamajanduse domineerivad riigid. Tähekombinatsioon BRIC (samade riikide ingliskeelsete nimetuste esitähtede järgi) on muutunud iga endast lugupidava makromajanduse- ja finantsturgude analüütiku lemmiksõnaks.

Pärast finantskriisi puhkemist muutusid need riigid, eriti Hiina, paljude arvates maailmamajanduse päästjaks. Nii mitmedki mõtlejad usuvad, et mõnekümne aasta pärast hõlvab just Hiina selle positsiooni, mis praegu on Ameerika Ühendriikidel.

Hiina ja ülejäänud Aasia suurele tulevikule on esmapilgul üsna raske vastuargumente leida, aga prognoosid, kus ennustatakse kiirele tõusule järgnevat pea sama kiiret või veelgi kiiremat, meenutavad mulle mõne aasta taguseid optimistlikke ennustusi meie eluasemeturu kohta.

Ajalehes Financial Times meenutas John Pender paarikümne aasta taguseid analoogilisi kartusi, kui maailma juhtpositsiooni ähvardas üle võtta Jaapan. Tollane paanika jaapanlaste ülemvõimust oli perfektselt ajastatud ning sealsele kinnisvara- ning aktsiamulli lõhkemisele järgnes langus, millest pole toibutud tänaseni.

Hiina tegeliku potentsiaali kohta on üsna täpselt öelnud Saksamaa päevalehe Die Zeit peatoimetaja Josef Joffe ajakirjas The Foreign Affairs. "Hiina on koht, kus muu maailm põhiliselt rendib väga madalate hindadega tööjõudu ja -pinda. Hiina sõltuvusel ekspordist, mis on samal ajal ka riigi majanduslik Achilleuse kand, on ka oma poliitilised tagajärjed. Nende hulka kuuluvad igal aastal toimuvad 70 000 tsiviilrahutust, mida investeerimispangad, kui nad joonistavad prognooside kohta lineaarseid kasvugraafikuid, arvesse ei võta," märkis ta.

Kui Swedbank on Venemaa suhtes optimistlik, siis idanaabrite president Dmitri Medvedev on pigem murelik. Veidi enam kui aasta tagasi kirjutasin siinsamas rubriigis artikli pealkirjaga "Venemaa majandus seisab vaid ühel jalal". Sisult samasuguse avalduse tegi neljapäeval Medvedev oma aastakõnes, et primitiivne Venemaa peab mitmekesistama oma majandust - vähendama sõltuvust toorainete ekspordist. Selle sõltuvuse ehe näide on Venemaa börsiindeks RTS, mis on väga heas korrelatsioonis nafta hinnaga.

Arenevate turgude potentsiaal on analüütikute üldise meelsuse kohaselt suur, aga mulle tundub, et suured on ka riskid ja ehk on ka "parem enne" tähtaeg juba möödas.