Rohelist energiat metsast

Metsast tuleb üldistatult öeldes välja kolme sorti puitu - saepalke, paberipuitu ning kütteks või hakkimise läbi tööstuses kasutatavaks muudetavat madalakvaliteedilist puitu. Näiteks riigimetsas on nende puidusortimentide jaotus vastavalt 45%, 30% ning 25%. Metsa ei saa raiuda nii, et ainult palk välja tuleks, aga paberi- ja küttepuit kasvama jääksid.

Paraku on seni olnud väiksem nõudlus paberipuidu ning küttepuidu järgi, eriti just hooldusraietest saadava peenmaterjali ning kaasikute ja lepikute raiumisest tekkiva lehtpuumaterjali järgi. Seetõttu on jäänud Eesti metsades tegemata ka palju hooldusraiet, mis on metsa pikaajalise arengu seisukohast hädavajalik.

Tänu soojus- ja elektrijaamade nõudlusele on nüüdseks tekkinud tõmme energia tootmiseks sobiva puidu järele. Oluline on siinjuures see, et energia tootmiseks kõlbab tõepoolest igasugune puit. See, mida saab kraavide ja trasside võsast puhastamisest, vanade kändude kogumisest, hooldusraiete "saagist", raiejäätmetest - okstest ja latvadest. Ühest küljest hajutab nõudlus hakkepuidu järele metsaomanike riske, andes sissetuleku seniks, kuni palgi kokkuostuhinnad kosuvad, teisalt suureneb metsade majandamise tasuvus. Lisaks parandab metsade võsast puhastamine ja hooldamine metsa üldist ilmet ja muudab ka hilisema majandamise lihtsamaks ja odavamaks.

Kui kõikidele metsast saadavatele puidusortimentidele - ka vähemkvaliteetsetele - on olemas kohapealne rakendus, julgeb metsaomanik taas metsa majandada. Võsade arvelt kasvab Eesti üldine raiemaht. Inimesed saavad tööd ning roheline energia toob sooja majja.

Ülalkirjeldatu kõlab ehk liiga lihtsalt ja ilusalt? Tõepoolest, ka RMK, kes on sõlminud tarnelepingud mitmete puiduenergia tootjatega, kuuleb antud teemal aeg-ajalt ka kriitikat.

Esiteks valitseb kartus, et energiapuidule tekkinud turg viib selle hinna ebamõistlikult kõrgele. Teiseks ollakse mures puidu kättesaadavuse pärast ning kolmandaks kaevatakse puidu kasutamise üle mittesihipärastel eesmärkidel.

Viimasest alustades tuleb kinnitada, et ahju ei lähe ei täna ega homme mitte kõrgekvaliteediline puit, mida kasutatakse näiteks mööblitööstuses, vaid võsa, peenpuit jm saeveskites kasutamiseks kõlbmatu toodang. Korraliku palgi hind on jätkuvalt märgatavalt kõrgem teiste puidusortimentide hinnast, mistõttu pole karta, et madalakvaliteedilise puidu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtted palgid saematerjalitootjate eest ära ostaksid (siia võiks lisada hindade graafiku).

Tõsiasi on, et nõudlus energiapuidu järele on tõstnud selle hinda. Elektri ja soojuse koostootmisjaamade kõrval konkureerivad energiapuidu kui toorme pärast ka mitmed tööstusettevõtted ning iga ettevõtja soov on saada tooraine kätte võimalikult odavalt.