Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohelist energiat metsast

    Madalseisus metsandussektor on rohelise energia abil taastumas. Ent kas nõudlus ootamatult defitsiitseks muutunud vähekvaliteetse energiapuidu järele sillutab teed ka ülejäänud puidusortimentide nõudlusele ja paneb ka Eesti erametsaomanikud lõpuks ometi oma metsa majandama?
    Pärast 2007. aasta hinnarekordite purustamist tegi puiduturg läbi aegade suurima ning järsema kukkumise - puidu hinnad langesid ca 60% - ning pole lõplikult kosunud tänaseni. Madalad hinnad ja ebapiisav nõudlus tõmbasid koomale niigi tagasihoidlikud raiemahud ning tõid kaasa puidutöötlemisettevõtete sulgemise, töökohtade vähenemise ja maksutulude languse.
    Samal ajal on aina olulisemaks muutumas roheline energia. Aastaks 2020 peab keskkonnasõbraliku taastuvenergia osakaal Euroopas, sh Eestis ulatuma 20%-ni kogu tarbitava energia mahust. Rohelist energiat saab toota tuulest, aga saab ka turbast ja puidu biomassist. Metsanduse jaoks tähendab bioenergia senisest intensiivsem tootmine päev-päevalt suurenevat nõudlust hakkpuidu järele.
    Metsast tuleb üldistatult öeldes välja kolme sorti puitu - saepalke, paberipuitu ning kütteks või hakkimise läbi tööstuses kasutatavaks muudetavat madalakvaliteedilist puitu. Näiteks riigimetsas on nende puidusortimentide jaotus vastavalt 45%, 30% ning 25%. Metsa ei saa raiuda nii, et ainult palk välja tuleks, aga paberi- ja küttepuit kasvama jääksid.
    Paraku on seni olnud väiksem nõudlus paberipuidu ning küttepuidu järgi, eriti just hooldusraietest saadava peenmaterjali ning kaasikute ja lepikute raiumisest tekkiva lehtpuumaterjali järgi. Seetõttu on jäänud Eesti metsades tegemata ka palju hooldusraiet, mis on metsa pikaajalise arengu seisukohast hädavajalik.
    Tänu soojus- ja elektrijaamade nõudlusele on nüüdseks tekkinud tõmme energia tootmiseks sobiva puidu järele. Oluline on siinjuures see, et energia tootmiseks kõlbab tõepoolest igasugune puit. See, mida saab kraavide ja trasside võsast puhastamisest, vanade kändude kogumisest, hooldusraiete "saagist", raiejäätmetest - okstest ja latvadest. Ühest küljest hajutab nõudlus hakkepuidu järele metsaomanike riske, andes sissetuleku seniks, kuni palgi kokkuostuhinnad kosuvad, teisalt suureneb metsade majandamise tasuvus. Lisaks parandab metsade võsast puhastamine ja hooldamine metsa üldist ilmet ja muudab ka hilisema majandamise lihtsamaks ja odavamaks.
    Kui kõikidele metsast saadavatele puidusortimentidele - ka vähemkvaliteetsetele - on olemas kohapealne rakendus, julgeb metsaomanik taas metsa majandada. Võsade arvelt kasvab Eesti üldine raiemaht. Inimesed saavad tööd ning roheline energia toob sooja majja.
    Ülalkirjeldatu kõlab ehk liiga lihtsalt ja ilusalt? Tõepoolest, ka RMK, kes on sõlminud tarnelepingud mitmete puiduenergia tootjatega, kuuleb antud teemal aeg-ajalt ka kriitikat.
    Esiteks valitseb kartus, et energiapuidule tekkinud turg viib selle hinna ebamõistlikult kõrgele. Teiseks ollakse mures puidu kättesaadavuse pärast ning kolmandaks kaevatakse puidu kasutamise üle mittesihipärastel eesmärkidel.
    Viimasest alustades tuleb kinnitada, et ahju ei lähe ei täna ega homme mitte kõrgekvaliteediline puit, mida kasutatakse näiteks mööblitööstuses, vaid võsa, peenpuit jm saeveskites kasutamiseks kõlbmatu toodang. Korraliku palgi hind on jätkuvalt märgatavalt kõrgem teiste puidusortimentide hinnast, mistõttu pole karta, et madalakvaliteedilise puidu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtted palgid saematerjalitootjate eest ära ostaksid (siia võiks lisada hindade graafiku).
    Tõsiasi on, et nõudlus energiapuidu järele on tõstnud selle hinda. Elektri ja soojuse koostootmisjaamade kõrval konkureerivad energiapuidu kui toorme pärast ka mitmed tööstusettevõtted ning iga ettevõtja soov on saada tooraine kätte võimalikult odavalt.
    Samal ajal ei saa nõustuda kriitikaga, et energiapuidu hind on tõusnud ebamõistlikult kõrgele. Lihtsalt varem oli hind liiga kaua madal, madalam tootmise ja transpordi omahinnastki. Sellepärast metsa ei raiutudki. Oluline on siinjuures lisada, et energiapuidu hind kujuneb välja vabaturul ning ühegi puidusortimendi puhul ei oma ükski kohalik metsaomanik (sh RMK) turgu valitsevat positsiooni. Eesti puiduturul, mis moodustab vaid 1-2% Läänemere äärsest ühisest turust, kujunevad hinnad välja ekspordihindade konkurentsis sadamates.
    Mis puudutab puidu kättesaadavust ja kartust, et puitu rohelise energia tootmiseks kasutades "põletame oma metsad kiiresti maha", siis siinkohal tasub meeles pidada, et puidu näol on tegu taastuva energiaallikaga. Puitu on metsas jätkuvalt üle, mitte puudu. Eesti metsades tehakse raiet ca poole vähem kui riiklikud kavad seda ette näevad. Seega võib energiapuidu kättesaadavus muutuda probleemiks mitte seeläbi, et see on otsa saamas, vaid seeläbi, et Eesti metsi lihtsalt ei majandata.
    Kus on aga nõudlus, sinna tekib ka pakkumine. Ootamatult tekkinud võimalus müüa vähekvaliteetset puitu elektri- ja soojatootjatele lisab nii era- kui riigimetsa majandajatele kindlust ning ärgitab usinamalt metsatöödele. Hinnanguliselt on juba täna taastuvenergia kasutuselevõtt Väo ja Narva elektrijaamades hoogustanud metsatööstust ning toonud juurde 300-500 töökohta.
    Eestimaise puidu väärtustamisele saab energiatööstuse kõrval kaasa aidata ka teisiti - näiteks puidu kasutuse suurendamisega ehituses, kauni puitarhitektuuri propageerimisel (nt munitsipaal- või riiklikes ehitusprojektides) jne. Lõppude lõpuks on ju oluline, et parima rakenduse leiaks iga metsast välja toodud puiduliik ning et metsa - meie suurimat loodusvara - otstarbekalt kasutataks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.