EASi segane põhjendus paneb firmad vaidlema

43 korral on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil tänavu tulnud allkirjastada käskkiri, millest sõltub ettevõtja eurorahast osa saamise taotluse saatus. 18 neist on olnud ettevõtjale soodne ehk projekt on saadetud EASile tagasi uueks otsustamiseks.

EASi kommunikatsioonikoordinaatori Piret Malvi sõnul öeldakse taotlejale alati ka põhjus, miks rahastamist ei tulnud. "Kui projekt pole küllaldaselt läbi mõeldud, selgitame seda taotlejale ning vaidlust ei teki," märkis ta.

Majandustarkvara arendav Directo OÜ võttis oma tänavusele dokumendihalduse tarkvara arendamise projektile toetussumma taotlemisel tee ministeeriumisse ette kahel korral. Esimesel korral saatis ministeerium projekti EASile uueks otsustamiseks, kuid rahastamist ikkagi ei järgnenud.

Tegelikult aga oleks pidanud kajastama ainult projekti esitanud ettevõtte, st Lasita Maja Productioni tegevust.

Vaided peaaegu et puuduvad toetusprogrammides, kuhu saab taotlusi esitada jooksvalt. Kui projekt pole küllaldaselt läbi mõeldud, selgitame seda taotlejale ning vaidlust ei teki. Näiteks teadmiste-oskuste arendamise programmis, kus tehakse aastas umbes pool tuhat otsust, on vaideid vaid kaks, alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmis otsuseid ka sama palju, vaideid vaid üks jne.

Kindlasti ei tähenda ka rahastamata jätmise otsus midagi lõplikku. Kui programmi eelarves on raha, siis on toetuse soovija alati oodatud oma projekti tugevamaks kirjutama ja taas taotlema.

Kui toetusprogramm on aga vooruline ning taotlusi esitatakse palju, aga raha on vähe, tekivad ka vaided - seetõttu, et rahastamata ei jää mitte ainult ilmselgelt nõrgad taotlused, vaid ka need, mis vastavad nõuetele, aga jäävad veelgi tugevamate projektide tõttu pingereas tahapoole. Sellest tuleneb ka, et põhjendusi peetakse ebapiisavaks, rahastamata jätmisega ei olda nõus ja esitatakse vaie.

Niisuguseks on eelmise aasta lõpus avanenud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programm.