• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EASi segane põhjendus paneb firmad vaidlema

    43 korral on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil tänavu tulnud allkirjastada käskkiri, millest sõltub ettevõtja eurorahast osa saamise taotluse saatus. 18 neist on olnud ettevõtjale soodne ehk projekt on saadetud EASile tagasi uueks otsustamiseks.
    EASi kommunikatsioonikoordinaatori Piret Malvi sõnul öeldakse taotlejale alati ka põhjus, miks rahastamist ei tulnud. "Kui projekt pole küllaldaselt läbi mõeldud, selgitame seda taotlejale ning vaidlust ei teki," märkis ta.
    Majandustarkvara arendav Directo OÜ võttis oma tänavusele dokumendihalduse tarkvara arendamise projektile toetussumma taotlemisel tee ministeeriumisse ette kahel korral. Esimesel korral saatis ministeerium projekti EASile uueks otsustamiseks, kuid rahastamist ikkagi ei järgnenud.
    Teistkordsel kaalumisel nõustus EASi põhjendustega ka ministeerium ja euroraha asemel panustas ettevõtja ise veidi üle poole miljoni krooni.
    Directo juhi Martin-Paul Rinne sõnul jäi rahastamisest keeldumise põhjendamine neile segaseks. Näiteks viidati otsuses asjaolule, et projekt ei haaku "Eesti Energiatehnoloogia Programmi" eesmärkidega, mis praeguses kontekstis tundus neile kummaline.
    "Sisuliselt midagi uut ei öeldud ja samade sõnadega räägiti sama juttu," nentis Rinne teise tagasilükkamise kohta.
    Seda, et vaide esitamine tulenes rahastamise tagasilükkamise puudulikust põhjendamisest, ütlesid Äripäevale veel teisedki taotlejad. Samas ei soovinud nad küsimusi kommenteerida, kuna praegu vaatab EAS nende taotlust teist korda läbi.
    Esimene tänavu lahendatud vaie puudutas peamiselt ekspordile suunatud rõivatootjat AS Year. Ettevõtte juhile Raivo Holmile pole ekspordiabi taotlemine võõras, seekord oli projekt esitatud pooleteise miljoni eurokrooni saamiseks, mida kulutatakse tootearendusele ja välismessidel osalemisele.
    Kuigi lõpuks taotlus rahuldati, ei soovita Holm siiski vaidlemisele närve kulutada ja rõhuks pigem projekti põhjalikumale ettevalmistusele. Selle väärtus tuleb selgeks teha hindamiskomisjonile, kellel on aega plaani analüüsimiseks mõni tund.
    "Igaüks jagab oma firmat hästi, aga komisjonil on hommikul kalatööstus, siis geenitehnoloogia, siis tekstiilitööstus," vaagis ta põhjuseid, miks hinnang võib osutuda ebasoodsaks.
    Mõnikord ei aita ka eelnev konsulteerimine. Nii asus ministeeriumi abil vaidlema aiamaju ja garaaže tootev Lasita Maja Production AS, mis küsis tehnoloogiainvesteeringuks ligi kaheksa miljonit krooni. Kuna Lasita grupp on jaotatud osadeks, pärisid nad ettevõtte tegevjuhi Kaido Maisvee sõnul ka EASi hinnangut, kas projektis võib näidata kogu grupi andmeid. Vastuseks jah.
    Tegelikult aga oleks pidanud kajastama ainult projekti esitanud ettevõtte, st Lasita Maja Productioni tegevust.
    Vaided peaaegu et puuduvad toetusprogrammides, kuhu saab taotlusi esitada jooksvalt. Kui projekt pole küllaldaselt läbi mõeldud, selgitame seda taotlejale ning vaidlust ei teki. Näiteks teadmiste-oskuste arendamise programmis, kus tehakse aastas umbes pool tuhat otsust, on vaideid vaid kaks, alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmis otsuseid ka sama palju, vaideid vaid üks jne.
    Kindlasti ei tähenda ka rahastamata jätmise otsus midagi lõplikku. Kui programmi eelarves on raha, siis on toetuse soovija alati oodatud oma projekti tugevamaks kirjutama ja taas taotlema.
    Kui toetusprogramm on aga vooruline ning taotlusi esitatakse palju, aga raha on vähe, tekivad ka vaided - seetõttu, et rahastamata ei jää mitte ainult ilmselgelt nõrgad taotlused, vaid ka need, mis vastavad nõuetele, aga jäävad veelgi tugevamate projektide tõttu pingereas tahapoole. Sellest tuleneb ka, et põhjendusi peetakse ebapiisavaks, rahastamata jätmisega ei olda nõus ja esitatakse vaie.
    Niisuguseks on eelmise aasta lõpus avanenud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.