Särtsakas Angie Stone

Aasta vingeimaks isiklikuks kontserdielamuseks pean soulidiiva Angie Stone'i kevadist esinemist Tallinna Linnahallis ning seda tänu pontsaka lauljatari vapustavale lavasarmile, tema heale häälele ja ka hullunud publikule, mille sarnast taolise tantsiva massina selles mahus kuigi tihti Eestis näha ei saa.

Suured nimed jätavad suuri muljeid, ei saa midagi öelda. Kas häid või halbu, sõltub esinejast ja kuulaja ootustest. Minu mulje Angie Stone'i kontserdist oli seda vägevam, et ega ma midagi väga uhket sinna otsima ei läinudki.

Seda rabavam oli aga näha, kuidas publik diiva esimese viipe peale pehmetest toolidest püsti kargas ning tantsu vihtuma hakkas, joovastunult kaasa plaksutas ning mobiilitulukestega hämaras saalis valgusmustreid joonistas.

Angiel oli käpa all terve Linnahalli-täis rahvast. Publik tahtis piletiraha eest täit elamust saada ning seda ta ka sai. Angiel polnud raske elamust pakkuda ka naile, kes end ehk suuremateks soul-muusika fännideks ei pidanudki.

Viielt ekraanilt jälgitav lavašõu tegi vaatamist-kuulamist väärt lauljanna nähtavaks ka tagumiste ridade jaoks ning publiku ovatsioonid olid sama innukad nii saali ees kui ka tagumises otsas. Tõeliselt tugev kontsert.