Kohtumenetluse kulud vähenemas

„Kuna selliste vaidluste puhul ei taotle vaidlevad pooled kohtu kaudu tegelikult varalise hüve saamist, vaid lihtsalt jagavad juba neile kuuluvat olemasolevat vara, siis puhtalt vara väärtuse pealt hagihinna määramine toob endaga kaasa sellistes vaidlustes ebaproportsionaalselt kõrged riigilõivud,“ lausus Aavik.

Eelnõu näeb ette, et kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest. Ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Kusjuures maksimaalseks hagi hinnaks loetakse selliste kaasuste puhul 250 000 krooni, mis tähendab, et keegi ei pea maksma suuremat riigilõivu kui 25 000 krooni.

„Reaalses elus tähendab see seda, et kui näiteks ühisvara jagavad abikaasad, kellel on ühisomandis kaks miljon krooni maksvat korterit ning üks abikaasadest taotleb ühte korterit endale, siis peab ta praeguste seaduste järgi maksma 75 000 krooni riigilõivu, kuid eelnõu kohaselt vaid 10 000,“ selgitas Aavik.

Muudatuse kohaselt seatakse piirmäärad ka osaühingu ja aktsiaseltsi organi otsuse vaidlustamise hagi hinnale – vastava hagi hinda ei loeta kõrgemaks kui 500 000 krooni.

„Kuna kehtiv seadus ei näe ette osaühingu organi vaidlustamise hagihinna alammäära, kuid muu juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel on kehtestatud hagihinna alammäär 25 000 krooni, siis meie soov oli ka seda ebavõrdset olukorda ühtlustada. Selleks kehtestatakse kõikidele juriidilistele isikutele võrdne hagihinna alammäär 25 000 krooni, millele vastab riigilõivu täismäär 5000 krooni,“ ütles Aavik. 

Lisaks võimaldab eelnõu kohtutel teatud juhtudel lubada menetlusabi korras määrata hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmist osamaksetena. 

„Selline lahendus on võimalik, kui taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt korraga tasumisele kuuluv riigilõiv takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isikul tema seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöördumist,“ selgitas Aavik.

Ühtlasi täiendatakse ka koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise regulatsiooni, kuna kehtiva seaduse järgi võib tekkida olukordi, kus koormatud kinnisasja omanikul tuleb hüpoteegi lõpetamiseks võtta pangast laenu selleks, et deponeerida viieks aastaks hüpoteegisumma koos kolme aasta intressidega, mis muudab sellise menetluse paljudele kättesaamatuks.