Äriliidrite nimekirjas toimunud puhastus

"Tunnistame, et me ei näinud ette, et 2008. aasta sügisel vallandunud kriisi tempo ja ulatus on nii suur," pihtis Gildi juhtivpartner Rain Tamm Äripäevale kirjutatud avalikus kirjas tänavu septembris. Selline tagasihoidlik tõdemus, selle kõrvale sahmakas äripäevlastele - te ei saa lihtsalt aru meie ärinišist!

Tõepoolest ei saa. Ei saa aru neist Armeenia kaevanduslitsentsidest, mida kolmandiku riskikapitalifondi Gild Arbirage'i raha eest hangiti. See on siis 300 miljoni krooni eest - kokku andsid investorid ja laenuandjad fondile enam kui miljardi ja nupukaid investeerimisvõimalusi leiti muidki. Tamme ja tema investeerimistiimi tegemistest ei saa aru ka üle 200 Arbitrage'i osakuomaniku - Eesti mõistes iga kandi pealt ärieliit. Nt soovitas Arbitrage'i üks suuremaid panustajaid Marcel Vichmann Tamme ühiskonnast koguni isoleerida, pidades meest suurkelmiks.

Müüt Tammest ja tema juhitavast imetlusväärsest investeerimismeeskonnast purunes 2009. aastal. Purunes ka teine peadpööritav edulugu. See rääkis ehedast riskikapitalistist Indrek Rahumaast. Gildist või vähemalt Arbitrage'i fondist pesitseb Rahumaa ehk isegi paar korrust kõrgemal. Küsimus ei ole Alta Capitali kontoris, mis asub Tallinna kesklinna City Plaza kõrghoone 22. korrusel, kui Gild tegutseb samas majas kolm korrust allpool. Küsimus on hoopis kohustuste suuruses. Rahumaa nime taha võis 2008. aasta lõpus kirjutada ligi 3 miljardit krooni. Võlgu.

"Märksõna 2009" oli "restruktureerimine". Praeguses tähenduses siis see, et investeerimisfirma Alta Capital ja selle juht Rahumaa nautisid pikka aega pangainimeste usaldust. Usaldus kadus ja pärast seda hakkas investeerimisportfellist minema ka vara. Oktoobris läks Karumsi kaubamärki omav Riia piimatehas. "Karums on ju hea maitsega kohuke," ütles selle peale investor Rainer Nõlvak, üks ligi paarisajast Karumsi-tootja uuest omanikust. Nõlvak ja teised Eesti tuntud investorid-ettevõtjad usaldasid oma raha Swedbanki portfellihalduri hoolde, haldur aga ostis Rahumaaga seotud ettevõtete võlakirju.

See on vaid üks episood tema loost - oma kohustuste katteks on Rahumaa pidanud pantima kogu oma portfelli - Silvano Fashion Group, Lauma, Poola kommitootja Mieszko jt ettevõtted. Restruktureerimine ehk varade jagamine jätkub, ei jätku aga ilmselt vara - kes jääb ilma?

Sõnale võlakiri halva tähendusevarjundi andmisel on kaasa löönud rohkem kui üks ettevõtja. Nt tegeles võlakirjadega ka Igor Geller ja Kolle AS. Parimatel aegadel tegi Kolle 900 miljonit käivet, praegu on pea sama palju pankrotimenetluses ettevõtte vastu nõudeid. Ja vihased võlausaldajad.

Viha ei suutnud kohtusaalis vaka all hoida ka ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare, kes nõuab oma pikaaegse tuttava Guido Sammelselja pankrotti. "Kus sa vara panid?" oli tema küsimus, sest segastel asjaoludel tegi Sammelselg oma allesjäänud varaga imelikke tehinguid. Sammelselg on võlgu nii Vare firmale kui ka teistelegi. Ka tema suutis oma ettevõtte Norby Telecom abil võlakirju emiteerida - Norby ise aga sai sügiseks müüdud. Sammelselja enda vastu algatatud pankrotiprotsess on seni venima jäänud.

Kõige krooniks - ei ole nende võlglastega nii, et rahaliseks kannatajaks ainult jõukam investor või pangad. Kõik need investeerimisprojektid ja neid vedanud mehed võlusid ära ka pankade fondihaldurid. Ja nii pensioniraha neis projektides põlebki.