Ehitajad hinnalanguse võimalust ei näe

Suurem ehitushindade korrigeerimine on 2008. ja 2009. aastaga ära toimunud ning selleks aastaks pole suuri kõikumisi ette näha, ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben. "Pigem on ehituse hind põhja lähedal ja mööda põhja ka esimesel poolaastal liigutakse," lisas ta.

Roben märkis, et usub ehitusturu mõningast elavnemist ja sellega kaasnevalt ka ehitushindade tõusu aasta teises pooles. Põhiliseks veduriks on siin Läänemere regiooni maade majanduse üldine elavnemine ja Eesti euro-ootus. "Ka eraisikute ja ettevõtete kontodel on praegu hulgaliselt madala intressiga hoiuseid, mis oma peremeestele paremat tootlust otsivad," rääkis ta.

Facio Ehituse juhi Toomas Trombi sõnul ei saa loota kiiret ehitushindade tõusu olukorras, kus nõudlus töö järele ületab oluliselt pakkumise. "Edasine ehitushindade langus on minu hinnangul välistatud, enamik töid ei tooda juba praegu kasumit," märkis ta.

Tromp usub, et mingi hinnatõus tänavu tuleb, aga tagasihoidlik ja pigem aasta teisel poolel. "Tellijatel, kes praegu ootavad veelgi soodsamaid hinnapakkumisi, tuleb ilmselt pettuda," prognoosis ta.

Skanska EMV juhi Andres Aaviku kinnitusel jätkub ehitushinnaindeksi langus ka järgmise paari kvartali jooksul. "Samal ajal ehitajad tunnevad, et turu põhi on käes," ütles ta. Aavik osutas, et kuna 2009. aastal lõppesid mitmed varasematel aastatel saadud suuremad objektid, kasvas konkurents seeläbi oluliselt.

Mullu neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes kümneprotsendilist langust näidanud ehitushinnaindeksit kommenteerides ütles Aavik, et reaalne elu on statistikast ees. Kui indeks saavutas oma tipu 2008. kolmandas kvartalis, siis samal ajal oli ehitusturul juba veri tänavatel, rääkis ta.

Tromp ütles, et kuna statistikaameti indeks on väga üldine ja paneb kõik ehitused ühte patta, siis on raske seda numbrit hinnata. "Riigihangete turul on langus olnud kindlasti suurem, vähemalt 20 protsenti," sõnas ta.

Ehitushinnaindeks langes mullu igas kvartalis eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes ja seetõttu oli languses ka aasta keskmine indeks. Mullu kukkus indeks aasta varasemaga võrreldes 8,5%.

Aasta keskmise indeksi langust mõjutas samuti peamiselt tööjõu odavnemine. Keskmise ehitushinnaindeksi langus oli alates 1995. aastast esmakordne.