- OMX Baltic−0,19%295,87
- OMX Riga0,03%915,88
- OMX Tallinn−0,05%2 033,29
- OMX Vilnius−0,16%1 204,84
- S&P 500−0,08%6 340
- DOW 30−0,51%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 100−0,69%9 100,77
- Nikkei 2251,92%41 846,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,27
- OMX Baltic−0,19%295,87
- OMX Riga0,03%915,88
- OMX Tallinn−0,05%2 033,29
- OMX Vilnius−0,16%1 204,84
- S&P 500−0,08%6 340
- DOW 30−0,51%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 100−0,69%9 100,77
- Nikkei 2251,92%41 846,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu sõlmimisega
Olukorras, kus nii ettevõtjate kui ka eraisikute makseraskusi võib pidada pigem reegliks kui erandiks, esineb ka üürisuhetes aina enam juhuseid, kus üürnik jätab üüri tasumata. Üürileandjale võib siin abiks olla üürileandja pandiõiguse regulatsioon.
Üürileandja pandiõigus tähendab kinnisasja, sealhulgas ka äri- või eluruumi, üürileandja õigust teatud eeldustel rahuldada oma nõue üürniku vastu üüritud pinnal asuva vara arvel.
Üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu sõlmimisega seaduse alusel ning selleks ei ole vaja poolte vahel sõlmida eraldi kokkulepet. Asjade suhtes tekib pandiõigus üldjuhul alates asjade toomisest üüritud ruumi.
Pandiõigusega on hõlmatud üürilepingust tulenevad üürileandja nõuded üürniku vastu. Tagatud on jooksva ja sellele eelneva aasta üüri, hüvitise, leppetrahvi ja viivise nõuded ning asjade müügi ja säilitamisega seotud kulud.
Pandiõigus laieneb üüritud ruumides asuvatele ning ruumide sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele asjadele. Asjad ei pea olema üürileandja valduses või üürniku omad, mistõttu ulatub üürileandja pandiõigus ka üürniku liisitud või omandireservatsiooniga ostetud asjadele. Näiteks hõlmab pandiõigus üüritud ruumides olevat mööblit, masinaid ja seadmeid, kontoritehnikat ning ruumidesse müügiks toodud või ladustatud kaupu.
Erandina ei ulatu pandiõigus asjadele, millele seaduse kohaselt ei saa pöörata sissenõuet. Sellisteks asjadeks on üürniku isiklikud asjad, maja- ja köögitarbed, riietusesemed ja üürnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid. Samuti ei ulatu pandiõigus asjadele, mille üürnik on toonud üüripinnale ajutiselt ja mille otstarve ei ole kuuluda ruumi sisustusse või kasutamise juurde (nt ruumide remondi eesmärgil toodud asjad).
Kuna üldjuhul ei ole üürileandja detailselt kursis sellega, kellele täpselt kuuluvad üüritud ruumides asuvad asjad, võib üürileandja reeglina eeldada, et kõik üüritud ruumides asuvad asjad kuuluvad üürnikule. Kui üürileandja saab aga lepingu kehtivuse ajal teada, et ruumides olevad asjad ei kuulu üürnikule ning ei ütle lepingut esimesel võimalusel üles, siis lõpeb selliste asjade suhtes tema pandiõigus. Kui üürileandja sai asja kuulumisest muule isikule teada alles pärast lepingu ülesütlemist, jääb pandiõigus kehtima.
Pandiõigus lõpeb asjade suhtes, mis viiakse üüritud ruumist ära, välja arvatud juhul, kui üürileandja ei teadnud asja äraviimisest või vaidles sellele vastu. Kui asju on ära viidud vaatamata üürileandja vastuväidetele või tema teadmata, saab ta nõuda asjade tagastamist.
Üürileandja võib asju kinni pidada või oma valdusesse võtta (sealhulgas ruumist ära viia) ainult juhul, kui üürnik tahab ära kolida, asju ära viia või on alust seda karta. Asjade oma valdusesse võtmine või ruumidest ära viimine on lubatud eeldusel, et asjade valvamine ja hoidmine üürniku ruumis oleks üürileandjale ebamõistlikult kulukas või koormav. Seega ainuüksi asjaolu, et üürnikul on üürileandja ees üürivõlg, ei anna üürileandjale õigust näiteks üüritud ruumide lukkude vahetamiseks või üüripinnalt asjade äraviimiseks.
Üürileandja poolt asjade kinni pidamisel või oma valdusesse võtmisel tuleb lisaks arvestada, et asju võib kinni pidada vaid ulatuses, mis on vajalik üürileandja sissenõutavaks muutunud nõuete täitmise tagamiseks ning asjade hoidmise ja müügiga seotud ettenähtavate kulutuste katmiseks.
Üürileandja nõuete rahuldamine üürniku vastu toimub panditud asjade müügiga. Üldjuhul müüakse panditud asjad avalikul enampakkumisel, millest võivad osa võtta ka üürileandja ja üürnik. Üürnik ja üürileandja võivad kokku leppida ka teistsuguses müügi viisis.
Autor: Triin Ploomipuu
Enimloetud
2
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
4
Salastatud üürisumma sai avalikuks
5
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Viimased uudised
Postimajale ja Apollo Plazale pole ostjat leitud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele