Ajatud probleemid Tšehhovi kirsiaiast

Märksõna "kaasaegne" hõngub välja etendusest endast ning selle tegelaskujudest, kes võiksid sama hästi ka 21. sajandist pärit olla. Lausa mobiiltelefone ning autosid kaasaja rõhutamiseks lavale toodud ei ole.

Kuigi materjal mõjub tänapäevasena, toetub see süžeeliselt vähemalt 90% Tšehhovi algupärale, olles seega küllaltki autoritruu. "Nendele, kellele Tšehhov on oluline autor ning kes tema koomikat naudivad, ei ole etenduses midagi kaduma läinud," kinnitas teatri kirjandustoa toimetaja Riina Oruaas.

Oruaasa sõnul sisaldab Toompere lavastatud "Kirsiaed" väga naljakaid momente. Samas on seal koomikaga kohe kõrvuti ka tragöödia ning erinevaid emotsioone on näidendis üsna palju. Et pinevust hoida, on lavastaja trikitamise ja mängulisusega läinud päris kaugele. "Mustkunstitrikke tehakse ka tegelikkuses," ütles Oruaas.

"Kirsiaeda" on lavastatud kõikvõimalikes võtmetes, sealhulgas ka tantsulavastusena. Neile, kellel viimase "Kirsiaiana" on meeles Aleksander Pepeljajevi viie aasta taguse lavastus teatris NO99, tuleb öelda, et Draamateatri lahendus on vägagi tugevalt eelkõige draamalavastus, mille süžeed kandavaks keskmeks on lineaarne tekst.

Süžee on tuttav. Tegevus toimub Venemaal kirsiaiaga mõisas, mis oksjonil maha müüakse. Olukord loob emotsionaalselt pinevaid hetki, mil mõisa endised omanikud peavad endale tunnistama, et ajad muutuvad ning vaja on teha valikuid. Süžeed ilmestavad kriisimeeleoludesse ajastatud armumised ning katsed olukorda päästa.