Uudised
Artur Tooman
14. veebruar 2010 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parex Pank püüab usaldust tagasi võita

Parexi praegusest elust räägib Parex Eesti tegevjuht Sofia Krist.

Teil on uus logo?

Jah, panga logol ei ole enam krooni. Kuid see on ajutine. Kui pank saab endale uue omaniku, tuleb ka uus logo.

Millal uus omanik tuleb?

Võimalik, et teise kvartali lõpus või teisel aastapoolel.

Japaani investeerimispank Nomura jaotab praegu panka headeks ja halbadeks aktivateks ning otsib investoreid.

Jah. Pank jaguneb, kuid ei ole korrektne öelda, et pank jaguneb headeks ja halbadeks aktivateks. Pank jaotatakse kaheks: pangandusega seotud tegevus, eraldi tuleb kinnisvara pluss spetsiaalsesse fondi lähevad laenud idas. Moskva liisinguettevõte läheb müüki eraldi paketina. Võimalik, et Šveitsi pank müüakse ka eraldi.

Kas Eestis jäävad kõik filiaalid alles?

Jah, muidugi. Meil läheb väga hästi.

Kui hästi? Parex on ju kahjumis.

Ma ei saa praegu kommenteerida, kuna auditeeritud aruanne ei ole veel valmis, kuid ma võin öelda, et 2009. aasta lõpetas filiaal heade tulemustega.

Majanduskriisi alguses tekkisid pangal probleemid likviidsusega ning raha hakkas välja voolama. Klientide hoidmiseks pakkus pank kõrgeid deposiidiintresse, st kaasas kallist raha. Millelt kavatseb pank raha teenida?

Rahastamiselt. Võimalik, et me lõpetame eluasemelaenudega ning jätkame arvelduslaenude, tarbijalaenude ja laenuliinidega, mille hind on kõrgem kui eluasemelaenudel.

Kuid praegu pank laene välja ei anna?

Uusi mitte. Pank töötab vana laenuportfelliga, mis teenib intresse. Olulise osa panga sissetulekutest moodustavad teenustasud, maksekaardid, ülekanded, st kogu arveldustegevus. See pole kunagi katkenud.

Kuidas inimesed praegu laene tagasi maksavad?

Maksavad. Me töötame iga kliendiga, püüame lahendada probleeme kiiresti ja vastastikku kasulikult.

Ikkagi, kui suure osa laenuportfellist moodustavad halvad laenud?

Kogu grupi kohta ei oska ma öelda, kuid meie filiaalis umbes 10%. Mingis mõttes meil on kergem, kuna eluasemelaenude väljastamise ajal oli meie raha küllaltki kallis ning seetõttu suurt soovijate tulva ei olnud.

Teil oli ju sooduspakkumisi, näiteks liisingute osas.

Jah, kuid lühikest aega. Pealegi, meie turuosa on nii väike, et suuri probleeme halbade laenudega meil ei ole tekkinud.

2008. aasta 1. detsembrist piiras pank raha väljavõtmist ja ülekandmist. Kas need piirangud ikka veel kehtivad?

Jah, kehtivad. Piirangud viis sisse Läti finantsinspektsioon, et peatada raha äravool, kuid pikapeale muutuvad piirangud leebemaks. Näiteks möödunud aasta 8. juunist ei laiene piirangud panka laekuvale rahale. Põhiliselt võtsid kliendid ikkagi oma raha välja ning probleem ei ole enam nii terav. Tõsi küll, jäänud on suured hoiustajad ning selleks, et nad saaks oma raha kätte, anti paar nädalat tagasi välja eurovõlakiri summale 175 miljonit eurot. See on kaheaastane võlakiri 5protsendise tasuvusega ja võimaldab klientidel oma raha kasutada - võlakirja võib müüa, kustutada kahe aasta pärast, selle võlakirja tagatisel võib sõlmida repotehinguid.

Kas võlakiri tuleb ka avalikku müüki?

Arvan, et jah. Kuid esmajärjekorras pakutakse võlakirja nendele panga klientidele, kelle raha suhtes kehvivad piirangud.

Mis on Teie tänases töös kõige raskem?

Taastada usaldus panga vastu. Praegu on natuke parem, kuid juuni-juulini räägiti majanduslikust olukorrast Lätis ainult süngetes värvides. Lisaks olukord Parexis - raha äravool, suurte kliendide raha on külmutatud, pank natsionaliseeritakse, raskused sünditseeritud laenu tagastamisega. Me pidime kõike seda arvestama. Kuid me täidame kõik oma lubadused ning usaldus taastub aegalselt, kuid kindlalt.

Kus näeb pank arenguperspektiive?

Väga perspektiivne on Narva, samuti Tartu. Ning muidugi Tallinn.