• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 16.02.10, 15:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Würthi juht: kust võtavad poliitikud tööpuuduse vähendamiseks raha?

Täna riigikogus tööpuudusega võitlemist arutanud poliitikute ettepanekuid lugedes tekib tööriistade ja kinnitustarvikute hulgimüügiga tegeleva Würthi juhil Lauri Luksil küsimus - kust võetakse selleks kõigeks raha.
„Kust võetakse nendeks toetusteks raha,“ küsis Luks nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna ettepanekuid lugedes. „Reformierakonnal on raha võtta lausa nii palju, et jätkub kõigile soovijatele,“ märkis ta irooniliselt.
„Vaadates hetke majandusolukorda ja lugedes neid ettepanekuid, arvan, et varsti kuuleme üha rohkem "ettevõtjatest", kes raskustesse sattudes kandivad vara uude firmasse, teevad masskoondamise, kuna saadakse riiklikku toetust, kuulutavad välja pankroti, sest võlgnevused maksuametile "kustuvad", ja lõpuks võtavad koondatud uude ettevõttesse tööle, mille puhul saab taas riiklikku toetust,“ kirjeldas Luks võimalikku stsenaariumi ettepanekute rakendumisel. 
Luks tõi välja mõned punktid, milles ta tugevalt kahtleb. Ta ei mõista, kas tõesti aitab tööpuudust leevendada see, kui majandusaasta aruannet saab esitada digitaalselt. „Seda on ju vaja esitada vaid üks kord aastas ja selle esitamiseks kulub maksimaalselt üks tund aastas,“ on mees lausa sõnatu Reformierakonna punkti üle, milles kirjeldatakse, kuidas ettevõte saab internetis esitada majandusaasta aruande, et ettevõtjad ei peaks riigiorganitele midagi topelt esitama. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes muu maailmaga ei ole meil Luksi arvates halduskoormus liiga suur, et peaksime vähendama kõikvõimalikke tegevuslubade ja litsentside arvu ja lihtsustama nende taotlemise tingimusi. „Vaevalt et tõsisel ettevõtjal võiks ettevõtluse loomine selle taha jääda,“ kahtles ta.
Gümnaasiumitesse ettevõtlusõppe sisseviimise kiires tulemuses kahtles Luks samuti, sest selleks kulub aastaid, enne kui õppeprogramm luuakse ja pädevad õpetajad leitakse jne. 
Ainukese asjana kiitis ta Reformierakonna esitatud Tallinna lennuühenduse parandamise ideed.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele