Jaga lugu:

Laena sada krooni, homme...

Tuttav ja inimlik palve sõbra või töökaaslase suust - laena sada krooni, homme maksan tagasi. Hiljem enam ei meenugi, kas saime raha tagasi või mitte, ning asi ununeb või peame kuidagi imelikuks hakata kolleegile mitmendat korda ta võlga meelde tuletama. Kui uuesti meenub, on väike okas ikkagi hinges, kuigi summa on tühine.

Kahetsusväärsel kombel on paljud ettevõtted krediiti andes ja hiljem võlgnevusi sisse nõudes toiminud nii, nagu oleks sadade tuhandete asemel summa 100 krooni.

Krediidi andmine ja haldamine ning võlgnevuste sissenõudmine on protsess, mida ei saa teha subjektiivsetest kriteeriumitest lähtudes. Kui mitmed sõbrasuhted on lennanud vastu taevast (tühise) raha tõttu? Ja kui mitu ettevõtet on läinud pankrotti, sest sõber või keegi teine üldiselt tore inimene ei maksa tagasi raha? Tegelikult ei pea võlgnik olemagi alati pahatahtlik või lohakas mittemaksja, vaid tal võivad olla ka ajutised makseraskused. Võlgnevuse tekkimise põhjus ei muuda aga põhimõtteid võlgade kättesaamisel.

Krediidiinfo andmeil maksis mullu arveid tähtajaks 59% ettevõtteist, 30 päeva pärast tähtaega 32% ja üle 30 päeva viivitas 9%. Hoolimata masust ei toimunud maksekäitumises aastaga suuri muudatusi. See tähelepanuväärne asjaolu pigem kinnitab arvamust, et maksetega viivitamise põhjus pole tingimata ettevõtet tabanud force major. Seda enam tuleks krediteerimisotsuse langetamisel pöörata tähelepanu tingimustele, kliendi taustauuringule ja asjaajamise korrektsusele.

Võrreldes meie klientide nõuete kvaliteeti ja laekumise tulemuslikkust, laekuvad kõige kiiremini nõuded, mille krediidianalüüs on olnud põhjalikum ja menetlemine allutatud firmasisestele rangetele reeglitele. Ehk siis rahaasjus on emotsionaalsed tegurid peaaegu alati halvad. Eriti kui neid kaaluda ratsionaalsetega (puhas riskianalüüs ja matemaatika).

Täitemenetluseni viidud nõuetest laekuvad kõige paremini pankade nõuded. Pankade otsustused krediidi andmisel ja menetlusel on rohkem läbi kaalutud kui keskmisel ettevõtjal. Siit soovitus krediitmüügi tegejaile - vaadake, mida teevad turu professionaalid.

Paljudele hädasolijaile näib see tagantjärele tarkusena, kuid ettevõtteil on tulevikus võimalik seniseid vigu väikese vaevaga vältida. Esimese asjana tuleb neid lihtsalt tunnistada. Kogemus on kindlaim viis midagi õppida.

Kuidas sättida oma tegevust nii, et krediidikahju oleks võimalikult väike? Kehtestage menetlusstandard, mida alati järgitakse. See pole keeruline. Määrake tegevused, mis tuleb teha enne krediidiotsuse tegemist, protokollige kõik tegevused, seadke krediidiotsuste tegija tasu sõltuvusse ka arvete laekumisest, mitte väljastamisest. Määrake, mida teha arvete mittelaekumise esimesel, kümnendal, ... päeval; milliseid samme suudab edukalt teha raamatupidaja ja kliendihaldur, milline töö on vaja sisse osta.

Praegusel inkassoteenusel ei ole midagi ühist 90. aastate kuvandiga inkassaatoritest kui võitluskunstide harrastajatest ega ka õnneküttidest, kes üritavad nõudest pigistada välja rohkem kui alust. Inkassoteenus on osa krediidihaldusest, mida ettevõtetel on tavaliselt kasulikum sisse osta.

Pärast maksetähtaja saabumist on oluline aktiivne ja regulaarne tegevus. Edu saavutab see, kes on järjepidev ja tegutseb süsteemselt. Korrektne, nutikas, mõistlike kuludega õigusteenus, mis saavutab kiire tulemuse kohtu- ja täitemenetluses, on seejuures enesestmõistetav.

Loomulikult ei ole ükski reegel absoluutne. Ikka tuleb juhtumeid, kus standardist kõrvalekalduv lahendus tundub parem, kuid tasub analüüsida oma tegevust, et erandist ei saaks standard.

Jaga lugu:
Hetkel kuum