"Logistikas on meil sisuliselt sama, tegelikult paremgi seis, mis oli Singapuril aastal 1965," kõrvutas ta kahte maad. Kui Singapur eraldus Malaisiast 1965. aastal, oli see üks soine ala kalurikülakestega, kuid praegu on Eesti oluliselt paremas seisus. Meie praegune rahvaarv 1,3 miljonit on võrreldav Singapuri toonase 2 miljoniga.
"Nüüd on Singapuris suur keemiatööstus, seal on peale Antwerpeni ja Houstoni üks kolmest maailma suurimast keemiaklastrist," näitlikustas ta.
"Ka meil ei tuleks peljata siia suurinvestorit tuua, suurtootmist kinnistada. Näiteks Muuga, Sillamäe, Paldiski sadamaaladel on veel piisavalt ruumi. Riik peaks oma seisukohad siin selgelt välja ütlema. Neid alasid tuleks eelisarendada, mitte jätta kohalike omavalitsuste hammaste vahele."
"Oma maailmaparandajaliku suhtumisega, kus ollakse kõigele vastu, võime mängida end nurka ja naabrid võtavad kõik võimalused endale," oli Kaljurand kriitiline.
Tema seletusel on Eestil olemas väga head võimalused: geograafiline asend, hästiarenenud infrastruktuur, peaaegu jäävabad sügavad sadamad. Tuleb osata ainult neid ära kasutada - vaja on enam julgust ja avatust.
Positiivsena nimetas Kaljurand MKMi- ja EASi-poolsed toetusi. Kuid siiski tuleb end väljapoole esitleda enam. Euroopast kaugemal keegi Eestit tegelikult ei tea.