Sirje Rank • 17. juuni 2010 kell 5:00

Hispaania tõrjub kuuldusi abipaketist

Kuuldused sellest, et Kreeka järel vajab järgmisena abi juba oluliselt suurem euroala riik Hispaania on visad vaibuma - eile andis uut hagu tulle Hispaania päevaleht El Economista, seades ühisraha euro uuesti surve alla.

Leht väitis, et Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond ning kolmanda osapoolena juba ka USA rahandusministeerium on Hispaania toetuseks kokku panemas 250 miljardi euro suurust abipaketti. Vähem detailse, kuid sarnase väitega tuli nädala hakul välja ka Saksa Frankfurter Allgemeine Zeitung.

"Ma võin need väited kindlalt ümber lükata," ütles eile Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj, kuid euro läks uuesti langusesse ning intressimäärade vahe Hispaania ja Saksamaa kümneaastaste võlakirjade vahel kärises suurimaks kogu ühisraha 11,5 aastases ajaloos.

Vajadust abipaketi järele on eitanud ka Euroopa Keskpank, Hispaania valitsus ja IMF, mille väitel ei ole fondi juhi Dominique Strauss-Kahni reedene kohtumine Hispaania peaministriga seotud võimaliku abipaketiga.

Väikepangad plindris

Ärevust tekitab olukord Hispaania panganduses. Kui riigi kaks suuremat panka arvatakse olevat heas seisus, siis sootuks teine on pilt nn piirkondlikes hoiupankades, mis buumi ajal heldelt kinnisvarasektorisse laenu andsid. Agentuuri Fitch hinnangul peavad kinnisvara hinnad Hispaanias 2008. a tipust vähemalt 30% alanema, enne kui turg põhjast läbi on.

Hispaania keskpank on päästnud kaks panka ja kannustab teisi väikepanku liituma, et finantssüsteemi stabiliseerida. Halbade laenude osa piirkondlikes hoiupankades arvatakse 300 miljardile eurole. Pangakrahhi korral on Hispaania valitsusel vähe lootust omal jõul hakkama saada ilma euroala abipaketi vahendeid kasutamata.

Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA nõukogu esimees Francisco Gonzalez tunnistas sel nädalal, et rahvusvahelised kapitaliturud on enamikule Hispaania ettevõtetele ja pankadele suletud. See kajastub Euroopa Keskpanga värskes statistikas, mis näitab, et mais on Hispaania pangad rekordiliselt keskpanga laenuvõimalust kasutanud - kokku 85,6 miljardit eurot ehk 16,5% kogusummast. See on ebaproportsionaalselt suur kogus, arvestades Hispaania pankade osa euroala finantssüsteemis.

Napp toetus säästukavale

Hispaania valitsus püüab turgude usaldust taastada säästukava ning eile avalikustatud tööturu reformiga. Eelarvekärped defitsiidi kärpimiseks, mis mullu küündis 11,2%-le SKPst, külmutavad pensionid ja vähendavad avaliku sektori palku 5%. Kava läks parlamendis läbi vaid ühe enamushäälega ja juba nõuab Euroopa Komisjon eelarves lisakärpeid.

Hispaania kasuks räägib asjaolu, et riigi võlakoorem on oluliselt väiksem (alla 60% SKPst) kui paljudel euroala riikidel ning makseraskuste risk seega väiksem kui Kreekal või Portugalil. Kärped pidurdavad aga kaks aastat languses olnud majanduse toibumist. Lisaks ähvardavad tööturureformi vastu protestivad ametiühingud üleriigilise streigiga.

TASUB TEADA

• Hispaania 10aastase tähtajaga riigivõlakirjadelt nõudsid investorid eile tulusust 4,88% (euroala abipaketist plaanitakse hädalaene anda keskmiselt 5%se intressiga)

• euro läks eile dollari suhtes uuesti langusesse, odavnedes 0,5%.

NUMBER

• 2,18 protsendipunktile kärises eile Hispaania ja Saksamaa kümneaastaste võlakirjade intressimäärade vahe, mis on suurim ühisraha ajaloos.

 

Hetkel kuum