Kosuv kaupade vedu ületab teenusepakkuja võimsusi

"Praegu on vedajatest puudus peaaegu kõigis valdkondades. See olukord peaks sügisel süvenema: kaup on hakanud liikuma ja see tuleb ära vedada, kuid pole vedajaid," selgitas Ahtoli Transport ASi omanik ja juhataja Enn Kivi. "Vedajate pealt hoiti kokku ja nüüd on see käes," osutas ta majandussurutise ajal viljeletud kokkuhoiuvõtete tagajärgedele.

Kujunenud olukorras kipub kaubavedu takerduma eelkõige vedajate vähesuse taha. Mis edasi saab, seda on tema sõnul väga raske ette näha. Ühtpidi võiks ju autojuhte värvata lausa hulgi, teisalt aga on üks-kaks aastata tööst eemal olnud juhti üsna raske taas rooli taha lasta. "Kui inimene töötas viis aastat tagasi autol korralikult, siis nüüd pole võimalik teda tänapäevase kõrgtehnoloogilise auto rooli panna," näitlikustas Kivi.

Ahtoli Transport tegeleb juba ligi paarkümmend aastat turba tootmisega ja veab seda taas ise. Ise vedades ka kunagi alustati, vahepeal, n-ö parematel aegadel, osteti veoteenus sisse. Kuid nüüd veetakse turvast taas ise. Siin on firmaomaniku sõnul kaubatootja otsustada, kas vedada oma toodet ise või lasta kellelgi teisel vedada. Kujunenud patiseisu muudab keerukamaks ka tõusnud kütuse hind. Selle tulemusel on turba vedu Euroopasse vedu suunatud autodelt ümber laevadele. Kuid kõiki vedusid laevadele viimaste ülisuurte mahtude tõttu ümber mängida ei saa. "Sügisel tuleb veel teraviljavedu - mis siis saab…, raske öelda," arutles Kivi.

Tema veendumusel on süvenemas paarikümne aasta tagune ise kõige tegemise laadi suhtumine: tootja hakkab taas ise vedama - kuna nii on kauba kohalejõudmine kindlam ja tihti ka soodsam. "Tänapäeval on Eestis rohkem talupoeglikku mõtlemist - milleks teistele jagada!?" osutas Kivi tõsiasjale, mis omakorda paneb puhtalt logistikale orienteeritud firmad kiratsema. Teisisõnu, juhtide puuduses ja kaupade külluse alla vajuvad logistikafirmad kipuvad teenuse osutamisega jääma hätta, mistõttu tootja eelistab ise vedada. Asjale lisab vürtsi vedajate soov hinda tõsta.

Pealegi võtab noorte juhtide koolitamine aega. See omakorda soodustab tellijate soovi maikuiste kabotaažireeglite tuules kutsuda Maarjamaale senisest enam välismaiseid vedajaid, näiteks poolakaid, viimased juba toimetavadki siin, osutas Kivi tõsiasjale.

"Veo hinda on mõeldav tõsta 5 protsenti kindlasti, kui vedaja ja tellija rahulikult maha istuksid ja läbi räägiksid," osutas ta paratamatule lahendusele. Klient peab edaspidi hinnatõusuga arvestama. 11. augusti uudis teise kvartali SKP 3,5protsendilisest tõusust on emotsionaalselt hea uudis, kuid selle mõju tavainimesele on veel pea olematu, oli Kivi kindel.

Tartu Toiduvedude juhatuse esimees Madis Kers pidas juhtide puudumist rohkem rahvusvaheliste vedude reaks. "Meil juhtide puudust pole ja veoturu muutust suurt loota pole. Kui kütus kallineb, siis tariif tõuseb," lisas ta.

Kers märkis, et selle aasta teine pool tuleb eelmise aasta samast ajast kindlasti parem. Samas majandussurutise ajal toiduvedudes muude vedudega võrreldavat suurt kukkumist ei tulnud - sestap on ka kosumine siin sektoris tagasihoidlikum. Välisvedajate tungimist Eesti siseturule ei pidanud ta reaalseks.

EST-Trans Kaubaveod ASi suuromanik Sulev Saareväli tõdes, et Eestis on majanduskasv veoturul selgelt tunnetatav. Transpordinõudlus on päev-päevalt kasvanud, kuid mõne veoliigi puhul võib kaupa olla rohkem, kui jõutakse ära vedada, sõnas ta.

"Näiteks jahutusvedude vajadus on suurem, kui jõutakse järele tulla, ja seda just kvaliteetvedude, eriti -20kraadiste vedude puhul," selgitas Saareväli. Viimaste juhul aga loeb just laitmatu kvaliteet, mida pahatihti ei suudeta tagada.

Vedude hinna tõusus mängib traditsiooniliselt suurt rolli kütuse hind. Ühes hinnasisendite ja palkade tõusuga tuleb ka veo hinna tõus.

Osa vendi tegi vedusid alla omahinna, et ehk olukord paraneb… Kuid nüüd võib loota, et hinnad võivad vast mõistlikumaks muutuda. Turul on olukord paranenud.

Autojuhtide puudust küll olla ei tohiks. Vast mõnedel firmadel on. Kuid samas on mitmed tunnistanud, et masu järel vaid häid juhte ongi saada - valik on suur.

Siiski võiks veo hind lähiajal tõusta kuni 10 protsenti. Rohkem ei saa, konkurentsitihedus ei võimalda. Teisalt ei saa iga tootja hakata vedusid ise tegema, nagu see oli 15 aastat tagasi. Pole kuulda, et mõni tootja tahaks rajada omale autoparki, sest veondus on nüüd nii spetsiifiline ala.

Selle aasta II poolel peaks autosid vedude jaoks jätkuma. Osa vedusid on kolinud Soomest siia. Seega, vedajaprobleemi ei tohiks olla.

Vahepeal, kui Venemaa reformis oma piiriületust, kadus idapiirile hulk veovõimsust ära, nüüd peaks olukord normaliseeruma.

Toivo Kuldkepp, Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär