Keskerakond manifestist: tõhus riigiaparaat ei tähenda odavat riigiaparaati

Artikkel

- Uudised
- Kadri Paas
- 2. september 2010 kell 7:23
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskerakond manifestist: tõhus riigiaparaat ei tähenda odavat riigiaparaati
Äripäev küsis tööandjate manifestist ajendatult riigikogus esindatud erakondade juhtidelt 15 küsimust. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar delegeeris ajapuudusele viidates vastamise partei aseesimehele Kadri Simsonile.
Alljärgevalt Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni vastused.
Mil moel oleks teie hinnangul võimalik kümne aasta pärast/jooksul tõsta Eesti elatustase 90%ni Euroopa Liidu keskmisest?
Ma leian, et kindlasti on eelseisva kümne aasta jooksul võimalik Euroopa keskmisele elatustasemele ligineda, kuigi viimaste aastatega on poole kümnendi saavutused kaotsi läinud.
Pean siin silmas, et me oleme SKPga 2005. aastas. Tuleb hakata panustama majanduse elavdamisse nii nagu Euroopa riigid seda teevad, teadlikumalt toetada ekspordisektorit, euroopalikuks muuta meie maksusüsteem.
Oluline on kaasata aktiivsesse tööhõivesse täna unustatud inimesed ning kättesaadavaks muuta haridus ka neile tarkadele noortele, kelle vanemate rahakott tasulist haridust välja ei kannata.
Mitu riigiasutust oleks võimalik Eestis lähiaastatel sulgeda tekitamata sellega kahju riigi toimisele? Millised riigiastused teie sulgeksite?
Ilmselt ei ole mõttekas riigiasutusi sulgeda. Küll on aga otstarbekas mõnede puhul kaaluda ühendamist, näiteks konkurentsiamet, konjunktuuriinstituut ja tarbijakaitse amet.
Ennekõike on meil vaja tõhusat riigiaparaati, inimesi, kes suudavad Eesti huve Euroopas esindada ja siia tuua eurorahasid. See ei tähenda alati odavamat riigiaparaati.
Mitu protsenti peaks teie hinnangul riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike arv vähenema? Mitu omavalitsust peaks Eestis kokku olema?
Me ei ole kunagi pidanud võimalikuks joonlauaga kaardil vedades omavalitsuste arvu määramist. Oluline on nende poolt pakutavad teenused ja ühtne standard.
Olen seda meelt, et mitmed täna riigi poolt täidetavad ülesanded on maapiirkondades kättesaamatud. Need funktsioonid tuleks delegeerida tagasi inimestele lähemale.
Seejuures on võimalik valdade vaheline koostöö. Kui omavalitsuste ülesanded suurenevad, siis tuleb selleks anda ka vajalik tulubaas. Samas võimaldab see riigiametnike arvu vähendada.
Millistesse maailma linnadesse peaks Tallinnast saama otse, ümberistumiseta lennata? Palun nimetage viis kõige olulisemat otsesihtpunkti, kuhu praegu veel Tallinnast otse lennata ei saa.
Arvan, et Estonian Airi riigile ostmine oli õige otsus ja neil tuleb lasta areneda. Kuid Tallinnast lähtuva lennuühenduse suurim nõrkus on praegu eelkõige võtmetähtsusega lennujaamadesse väljuvate lendude harv sõidugraafik.
Tallinnast väljuvad tänased 28 välissihtkohta, kuid mõnelgi juhul sunnib harv lennugraafik ikka valima vahemaandumisega sõite.
Tööandjad ütlevad, et avaliku sektori investeeringud peaks suunama majanduse konkurentsivõimet tõstvatesse sektoritesse. Millistesse sektoritesse teie eelkõige eelistaksite antud investeeringud suunata, ja miks?
Riik peab investeerima energeetikasse, sest see puudutab Eestis igaühte ning sellest sõltub meie konkurentsivõime. Sama käib ka infrastruktuuri kohta.
Keskerakond toetab samuti Arengufondile tegevuseks vajaliku rahastuse tagasiandmist, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti.
Millal Eestis jälle miinimumpalk tõuseb? Millal see peaks tõusma?
Kui jätkub elukalliduse tõus ning majanduskasvu taastumine, siis pooldame ka miinimumpalga tõstmist.
Kas ja kuidas kavatsete reformida riigiametnike kõrgeid koondamishüvitisi?
Ma arvan, et ei saa ebaõiglaseks pidada olukorda, et ametnikke ei saa lihtsustatult koondada, vaid ebaõiglane on olukord, kus erasektoris saab töötajast vabaneda SMSi või e-kirja teel, makstes üliväikest hüvitist.
Millistest riikidest võõrtööjõudu Eestisse impordiksite? Kas võõrtööjõudu peaks soodsamatel, siinsete residentide maksukoormusest erinevalt, tingimustel maksustama?
Esmalt on Eestis vaja toimivat tööpoliitikat, mis annab täna 100 000 tööta inimesele võimaluse naasta aktiivsesse tööellu.
Kes peaks tasuma sotsiaalmaksu: tööandja, töövõtja või mõlemad võrdsetel tingimustel? Kas ja mil moel peaks Eestis kaaluma eraravikindlustuse juurutamist, sarnaselt III pensionisambaga?
Tänane süsteem peaks säilima, samas sotsiaalmaksukoormus ettevõtetele on liiga kõrge, see peab kõigile vähenema, mitte ainult kõrgepalgalistele. Kompenseerida saab sotsmaksude alanemist tulumaksu ja kasumimaksu süsteemi optimeerimisega.
Tervishoius erasüsteemi kõrvale ehitamist ma ei toeta, sest see pigem pikendab ravijärjekordi kõigile.
Kas nõustute tööandjate arvamusega, et Eestis peaks kaotama toetusstreikide võimaluse valdkondades, mis on riigi toimiseks olulised?
Ei nõustu.
Millise protsendimääraga peaks maksustama dividende? Kas teie hinnangul oleks mõeldav dividendid kui ettevõtlustulu üldse maksudest vabastada?
Ei ole.
Millal kaob Eestis erisoodustusmaks tervishoiu- ja koolituskuludelt?
Keskerakond on algatanud seaduseelnõu, mis vabastaks erisoodustusmaksu alt töötajate tervisele tehtavad kulud. Siiani on see jäänud vastu võtmata Reformierakonna vastuseisu tõttu.
Milliste kaupade aktsiisimäärad praeguse seisuga üle vaataksite? Mis on liiga kõrgelt, mis liiga madalalt maksustatud? Millistele kaupadele aktsiisi kehtestaksite, millel seda seni veel ei ole?
Käibemaksu ning aktsiiside tõstmine suurendas riigieelarve laekumisi, kuid samas paneb eelarve veelgi suuremasse sõltuvusse tarbimismaksudest ja tarbimistsüklist, mis on meil niigi ülemäära suur. Tänane valitsus on kehtestanud elektrienergiale üle nelja korra kõrgema aktsiisimäära, kui seda on ELi miinimummäär.
Samuti kehtivad ELi miinimummääradest märksa kõrgemad aktsiisid ka maagaasile, bensiinile ning diislikütusele. Sellega täideti riigieelarve auku. Keskerakond leiab, et järgnevatel aastatel ei tohi aktsiise tõsta ning alandada tuleb käibemaksu toasoojale.
Kas ja millal kaob Tallinnast müügimaks? Äkki peaks müügimaksu kui kohaliku omavalitsuse rahakotti turgutava maksuliigi KOVidele hoopis kohustuslikuks tegema?
Omavalitsustel on õigus kehtestada oma makse, vastasel juhul poleks nad ei "oma" ega ka "valitsus". Tallinn oli sunnitud kehtestama müügimaksu peale seda, kui valitsus oma eelarvepositsiooni parandamiseks vähendas omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa.
Ka Tartu Ülikooli teadlased on leidnud, et omavalitsuste finantsautonoomiat aitab täna tagada vaid kohalike maksude kehtestamine. Kui omavalitsuste tulubaas taastatakse, saab loobuda ka kohalikust maksust.
Kas maamaksule peaks sarnaselt sotsiaalmaksu võimaliku "laega" samuti ülempiiri kehtestama? Kuidas oleks võimalik Tallinnas kui Eesti kõige suuremas omavalitsuses maamaksu langetada?
Sellised "lae" kehtestamised on kingitused kõige jõukamatele ning ma ei pea neid õigeks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum