Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loe tööandjate manifesti sisu

    Lühikokkuvõte täna esitletud tööandjate manifestist 2011–15, kus tuuakse mõtteid ja ideid nii riigihalduse ja majanduspoliitika teemal, tööturu, maksunduse, hariduse ja sotsiaalkaitse valdkondades.

    Tööturg:
    * Tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada mitmesuguste paindlike töövormide nagu osaajaga töö, kaugtöö, renditöö arengut.* Töötukassa peaks saama täieliku otsustusõiguse oma eelarve vastavaks käsutamiseks. Töötuskindlustusmakse määrad ei tohi tõusta.* Avaliku teenistuse reform, et era-ja valitsemissektori tööandjatel oleks võrdsed võimalused konkurentsitingimustes tööturul.* Eesti tööturg tuleb avada kolmandatest riikidest tulevale välistööjõule.* Kollektiivlepingute sõlmimist ei tohi mitte mingil juhul soodustada enne, kui tööandjale antakse võimalus vabaneda kollektiivlepingus sätestatud tingimustest peale lepingu kehtivusaja lõppu.* Seadustest tuleb kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus.* Tuleb luua individuaalsete ja kollektiivsete töövaidluste menetlemise arbitraažikohus.
    Maksundus:
    * Maksusüsteem ei vaja ümberkorraldamist ega uusi maksuliike vaid maksukoormuse alandamist.* Välisinvesteeringute suurendamiseks on vaja dividendide madalamat maksustamist, kuna selleks sunnib kasvav maksukonkurents.* Tuleb alandada tööjõumaksude taset. Sotsiaalmaks muuta maksuks, mille tasub töötaja.* Ettevõtlustulu teenimine peab olema enam soositud kui palgatulu ning sellest tulenevalt ka madalamalt maksustatud.* Erisoodustusmaksust tuleb vabastada tööandja investeeringud töötajate täiskasvanukoolituse ja tervishoiukulude rahastamiseks.* Et kõrged aktsiisimaksud ei kahjustaks vaba konkurentsi, tuleb nende mõjude leevendamiseks oluliselt karmistada järelevalvet või alandada aktsiisimaksude määrasid.* Piirata kohalike omavalitsuste õigust kohalike maksude ja koormiste kehtestamisel.
    Haridus:
    * Haridussüsteem ei taga piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialiste.* Lahutada põhikoolid gümnaasiumidest ja sulgeda konkurentsivõimetud gümnaasiumid. Kõrghariduses tuleb üle minna tasulisele õppekorraldusele.* Rahvusvahelistumine kõrghariduses ehk kolmandatest riikides tulevatele üliõpilastele tuleks kohaldada soodustingimustel õpet riigi kulul või hilisemat residentsust toetavaid meetmeid.
    Sotsiaalkaitse:
    * Ravikindlustuses tuleb lähtuda printsiibist, et riskid kindlustatakse nende kandjate poolt ehk ravikindlustust peaks maksma ka töötaja.* Adekvaatne pensionifondide finantseerimine ehk kehtivast sotsiaalmaksust peaks olema võimalik ilma maksumäära tõstmata finantseerida kasvavat vanaduspensionäride hulka.* Süsteemselt korrigeeritud sotsiaaltoetuste maksmine, et toetusi saaks vaid need, kes neid reaalselt vajavad.
    Riigihaldus ja majanduspoliitika:
    * Euro alates 1. jaanuar 2011* Eeskujulik eelarvepoliitika* Valitsussektori kulutase eurotsooni eurotsooni kolme kõige madalama hulgas.* Ulatuslik valitsussektori reform ehk tegevuskulude kokkuhoid* Majanduse konkurentsivõimet tõstvad investeeringud* Välisinvesteeringute kasv Eesti majanduses
    Tööandjate Keskliit annab manifesti välja teist korda. Eelmine anti välja 2007. aastal ja seal olid toodud eesmärgid aastateks 2007–10. Manifesti väljatöötamisega alustati 2010. aasta aprillis.  
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.