7. september 2010 kell 4:41

Juhtkiri: Ansip sama ülbe kui tööandjad

Ma ei soovi diskuteerida selle kohatu, imperatiivses stiilis manifestiks kutsutud teksti üle. See lõhub sidusust meie ühiskonnas. Usun, et manifesti autorid ei esinda Eesti ettevõtjate enamuse mõtteid.

Selline on sõna-sõnalt peaminister Andrus Ansipi Äripäevale antud kommentaar tööandjate eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud manifestile.

Äripäeva meelest reageeris Ansip üle, arvustades nii karmilt viieteist tööandjate esindaja poolt allkirjastatud teese järgmiseks neljaks aastaks. Toimetuse arvates kasutab peaminister ära avalikkuses tekkinud negatiivset vastukaja manifestile ning sätib end sellega n-ö ühele lainele, pidades silmas eelseisvaid valimisi ning mõju, mis võiks olla tema avaldusel tema reitingule.

Võimalik, et peaminister arvestab õigesti, tema populaarsus võib ehk tõesti mõnevõrra suureneda kriisi kõige enam kannatanute seas sellest, et ta tõmbus eemale "pahadest" tööandjatest.

Tööandjate maine sai kriisis kõvasti kannatada, nende kanda on jäänud kümnete tuhandete töötute taak, vähenenud palgad, kadunud soodustused - ühe sõnaga paljude inimeste kehvem elu, võrreldes buumiajaga. Tööandjate manifesti lauskriitika juured on ilmselt samuti selles. Ja üleolevas stiilis manifest lisas veelgi n-ö õli tulle.

Tööandjate keskliidu liikmed on kriitika tõepoolest "välja teeninud" - nad ei tunnetanud muutunud suhtumist ühiskonnas ning asusid jõupositsioonilt ette lugema, mida teised peavad tegema. Tööandjaist sõltuvad töökohad, töötuse vähendamine ja lõpuks ka see, kas ja kui palju majandus kasvama hakkab, järelikult võivad nad tingimusi dikteerida.

Tööandjad said oma vitsad kätte ja usutavasti on need valusad - ettevõtjate esindusorganisatsioon mängis end ise oma sotsiaalpartnerite ees auti ning kaotas väga paljude silmis tubli tüki ka oma autoriteeti, samuti tõenäolise uue peaministri usalduse. Usutavasti teeb organisatsioon ja selle volikogu juhtunust ka oma järeldused.

Ent peaminister, kes oma napis kommentaaris heidab tööandjaile ette ühiskonna sidususe lõhkumist, vastandub ju ise täpselt samamoodi oma senistele mõttekaaslastele ja ehk ka toetajatele (huvitav, kas Reformierakonnal on valimiskampaania kulude katteks raha koos? Mitte ses mõttes, et peaminister peaks oma arvamust raha järgi seadma). Arvamusküsitluste järgi erakonna järjest kasvav toetus, mis praegu on erakonna ajaloo kõrgeim, on nähtavasti liidrile pisut halvasti mõjunud, sest Ansipiki avalduses on tunda üleolevat suhtumist.

Ansip käitub õigupoolest samamoodi kui tööandjate esindusorganisatsioon. Ettevõtjasõbralikult peaministrilt oodanuks toimetus enamat. Püüdu leida manifestist positiivset, mida tasub arvestada, ja mitte süvendada juba tekkinud lõhet. Ühiskonna sidusus on ka peaministri asi.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum