Juhtkiri: Ansip sama ülbe kui tööandjad

Tööandjate maine sai kriisis kõvasti kannatada, nende kanda on jäänud kümnete tuhandete töötute taak, vähenenud palgad, kadunud soodustused - ühe sõnaga paljude inimeste kehvem elu, võrreldes buumiajaga. Tööandjate manifesti lauskriitika juured on ilmselt samuti selles. Ja üleolevas stiilis manifest lisas veelgi n-ö õli tulle.

Tööandjate keskliidu liikmed on kriitika tõepoolest "välja teeninud" - nad ei tunnetanud muutunud suhtumist ühiskonnas ning asusid jõupositsioonilt ette lugema, mida teised peavad tegema. Tööandjaist sõltuvad töökohad, töötuse vähendamine ja lõpuks ka see, kas ja kui palju majandus kasvama hakkab, järelikult võivad nad tingimusi dikteerida.

Tööandjad said oma vitsad kätte ja usutavasti on need valusad - ettevõtjate esindusorganisatsioon mängis end ise oma sotsiaalpartnerite ees auti ning kaotas väga paljude silmis tubli tüki ka oma autoriteeti, samuti tõenäolise uue peaministri usalduse. Usutavasti teeb organisatsioon ja selle volikogu juhtunust ka oma järeldused.

Ent peaminister, kes oma napis kommentaaris heidab tööandjaile ette ühiskonna sidususe lõhkumist, vastandub ju ise täpselt samamoodi oma senistele mõttekaaslastele ja ehk ka toetajatele (huvitav, kas Reformierakonnal on valimiskampaania kulude katteks raha koos? Mitte ses mõttes, et peaminister peaks oma arvamust raha järgi seadma). Arvamusküsitluste järgi erakonna järjest kasvav toetus, mis praegu on erakonna ajaloo kõrgeim, on nähtavasti liidrile pisut halvasti mõjunud, sest Ansipiki avalduses on tunda üleolevat suhtumist.

Ansip käitub õigupoolest samamoodi kui tööandjate esindusorganisatsioon. Ettevõtjasõbralikult peaministrilt oodanuks toimetus enamat. Püüdu leida manifestist positiivset, mida tasub arvestada, ja mitte süvendada juba tekkinud lõhet. Ühiskonna sidusus on ka peaministri asi.

Autor: 1185-aripaev