Laenuühistud tegutsevad omapead

“Hoiu-laenuühistute tegevuse alus on eelkõige liikmelisusele tuginev sotsiaalne kontroll ja vastutus ning sellele tuginevad ka liikmete omavahelised (usaldus)suhted,” kirjutab päringule vastuseks rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann.

Finantsinspektsiooni huvisfäärist jäävad hoiu-laenuühistud välja. Eesti Pank kogub nende käest vaid aruandeid.

“Ühistu on selles mõttes jäetud üsna omapead. Muide, see on paljudes maades niimoodi. Nad on omaalgatuslikud ettevõtted ja seetõttu riigi kontroll ja regulatsioonid neid väga palju ei puuduta. Nii palju ainult, kui kogu finantsturg on reguleeritud,” selgitab hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus Ristkok.

Reimann lisab, et laiem kontroll ei oleks ilmselt mõistlik, kuna osutuks kulukaks. “Hoiu-laenuühistud peaksid hakkama tasuma järelevalvetasusid ja nende tegevusmahud on võrreldes pankade omadega ikkagi suhteliselt marginaalsed,” sõnab ta.

See aga tähendab, et ühistus hoiustajale ei laiene ka riiklikud hoiustegarantiid  (s.o 782 000 krooni). Hoiu-laenuühistute liit on loonud hoiuste tagamiseks oma sihtasutuse, mis garanteerib liitu kuuluvates ühistutes hoiuse 200 000 krooni ulatuses.

Tallinna Hoiu-laenuühistu liitu ei kuulu, kuigi selle juht Fred Sooläte kinnitab, et neil on plaan hoiu-laenuühistute liitu astuda.