Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omanik: Väätsa Agro jäägu ellu

    Väätsa Agro võlausaldajast ja pandipidajast omanikuks saanud USA erakapitalil põhinev fond Hanseatic Capital on kahe käega saneerimiskava kinnitamise poolt.

    Väätsa Agro suurim võlausaldaja Swedbank on aga seda meelt, et saneerimise asemel tuleb valida pankrotimenetlus. Vaidlus kava üle seisab riigikohtu lävel ning piimatootja saatus sõltub suuresti sellest, kuidas rahastajate tüli laheneb.
    Järgneb intervjuu Hanseatic Capital Estonia esindaja Kalmer Kikasega.
    Mille jaoks andis Hanseatic Capital Väätsa Agrole laenu?
    Nii Hanseatic Capital kui ka Swedbank andsid laenu Väätsa Agro osaluse omandamiseks ettevõtte endistele omanikele. Hanseaticu laenuleping nägi ette laenu võtnud ettevõtte ja Väätsa Agro hilisema ühendamise. Ühendamist tehniliselt siiski hiljem ei toimunud. Pärast enamusosaluse omandamist Väätsa Agros tegid endised omanikud ettepaneku laenusaaja muutmiseks. Hanseatic oli ettepanekuga nõus, kuna uskus Väätsa Agro jätkusuutlikkusse.
    Kas olite arvestanud sellega, et raha võetakse Väätsa Agrost tagatiseta välja ja see nii-öelda haihtub ehk omanikud ei tagasta laenu Väätsa Agrole?
    Laenu andmine on finantseerimisotsus, mis on alati seotud teatava riskiga. Paratamatult peab laenuotsuste tegemisel arvestama ka halvima stsenaariumi rakendumise tõenäosusega. Ajal, mil laen väljastati ja peale seda teenindas Väätsa Agro kõiki laenulepinguid korrektselt. 2008. ja 2009. aasta kriisi ja sellega seonduvat piimahindade langust oli laenu väljastamise hetkel võimatu ette näha.
    Pärast laenu tagasimaksete katkemist realiseeris Hanseatic tema kasuks seatud tagatised, mille käigus omandati ka endistele omanikele kuulunud enamusosalus Väätsa Agros.
    Kas Te teate, mille jaoks laenuraha reaalsuses kasutati ehk millele see raha täpselt kulus?
    Hanseatic Capitalile teadaolevalt kasutati nii Hanseaticu kui ka Swedbank laen Väätsa Agro osaluse omandamiseks. 
    Mida praeguse Väätsa Agro omanikuna edasiselt loodate ja kas olete saneerimiskava poolt või eelistate sarnaselt Swedbankile pankrotimenetlust?
    Omanikuna on Hanseatic kindlasti ettevõtte püsimajäämise poolt. Pärast omanikuks saamist ja enne saneerimismenetluse algatamist otsis Hanseatic koos Swedbanki kui suurima võlausaldajaga lahendust, mis oleks välistanud ka hilisema saneerimismenetluse. Läbirääkimised Swedbankiga siiski mõlemaid pooli rahuldavale tulemusele ei viinud.
    Saneerimiskava näeb ette, et Hanseaticu nõue Väätsa Agro vastu konverteeritakse 100% Väätsa Agro omakapitaliks ja Hanseatic on sellega nõus. Swedbanki nõudest konverteeritaks vaid ligikaudu 70%. Saneerimiskava kohaselt saaksid kõik võlausaldajad, sh Swedbank ja Hanseatic, aga ka väiksemad võlausaldajad oluliselt rohkem raha tagasi kui pankrotimenetluse korral. Ka mõlemad saneerimiskava hinnanud eksperdid (vannutatud audiitorid) on jõudnud sellisele järeldusele.
    Väätsa Agro jätkusuutlikkuse kasuks räägivad eelmise aasta lõpus stabiliseerunud piima kokkuostuhinnad, samuti erinevate erialaekspertide hinnangud piima hinna trendide osas. Hinnad on sisuliselt samal tasemel kui laenuotsuste tegemise ajal. Väätsa Agro majanduslik olukord on alates eelmise aasta lõpust oodatust kiiremini paranenud ning kava kohaselt tehtavad väljamaksed on ettevõttele jõukohased. Suure tõenäosusega oleks saneerimiskava 100% täitmine võimalik ka ennetähtaegselt.
    Tahtmata kindlasti endisi omanikke õigustada oleme seisukohal, et Väätsa Agro endiste omanike süüdistamine ei lahenda olukorda. Lahendus peab lähtuma ettevõtte püsimajäämisest võimalikult minimaalsete negatiivsete tagajärgedega kõigile võlausaldajatele. Hanseaticu arvates võimaldab saneerimiskava selle eesmärgi saavutada. Pankroti korral ootab ettevõtet ju tegelikult teadmatus, mis võib viia ka ettevõtte likvideerimiseni.
    TAUST
    Hanseatic Capital Estonia OÜ
    * Kuulub Arco Capital Corporation'ile (ACC), mis on erakapitali fond ja tegeleb investeerimisega arenevatel turgudel. ACC asutati 2006. aastal ja on kaasanud investoritelt kokku ligi 400 miljonit dollarit.
    * Enamik ACC investoritest on USAs asuvad institutsionaalsed investorid, kuid investorite hulgas on ka eraisikuid.
    * On osaliselt finantseerinud ettevõtete väljaostmisi Balti riikides, sh Eestis rahastanud Labelprinti poolt Paraprint Estonia ja Paraprint Latvia ostmist, Favori väljaostmist omanike poolt, Väätsa Agro enamusosaluse ostmist Urbanforsi poolt, Olerexi väljaostmist omanike poolt.
    * Veel on ettevõte investeerinud järgmistesse Eestis tegutsevatesse ettevõtetesse: Boxer Timber Group, Ortodontikakeskus, Records Hulgi, Marepleks, TMT, StoraEnso ladu, Eskaro ja Sunorek.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.