Üks tundmatuks jääda sooviv patendiravimitega kaupleva ravimifirma juht kurtis, et sel aastal on nende käive märgatavalt vähenenud.

Teatavasti jõustus aprillis määrus, millega apteeker peab patsiendile esmalt soodsaimat ehk geneerilist ravimit pakkuma. Juulis määrati 50protsendise soodustusega ravimitele piirhinnad ja hinnakokkulepped, mis käristas geneeriliste ja originaalravimite hinnavahe kohati väga suureks.

Haigekassa andmetel kulutasid patsiendid mullu soodusravimitele oma taskust ligikaudu 800 miljonit krooni. Seega tasus patsient ühe retseptiravimi eest keskmiselt 125 krooni.

Inimeste omaosaluse suurust analüüsides selgub, et Eestis kasutatakse ravimeid üsna ebamõistlikult.

Näiteks kõrgvererõhutõve ravimite puhul ostetakse vaid kümnel protsendil juhtudest sama toimeainega ravimite hulgast kõige soodsam, teatas haigekassa. Asjakohase teavituskampaaniaga on juba algust tehtud.

Ühest vastust, kuidas apteeker ravimeid esitlema peab, pole. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juht Dagmar Rüütel selgitas, et iga teenuseosutaja korraldab ravimimüüki oma parima teaadmise ja oskuse kohaselt.

"Kui apteeki ostetakse lai valik sama toimeainega ravimeid, on see vaba valik. Kõige odavam peab kindlasti olemas olema. Valiku laiendamine kallimate ravimitega on apteegi otsus," selgitas Rüütel.

Ta lisas, et toimeaine annab nii ravimi toime kui ka kõrvaltoimed. Ravimis sisalduvad abiained organismi talitlusse ei sekku, mistõttu on võimalus, et ravim patsiendile selles sisalduva abiaine pärast ei sobi, üliväike.

"Ei ole alust eeldada, et apteegis peaks saadaval olema sama toimeainet sisaldavad ravimid kõigilt tootjatelt. Suure tõenäosusega piisab valdavale osale patsientidest ühest või mõnest," märkis Rüütel. Muutused aga mõjutavad apteekide käivet.

Apteekrite liidu esinaine Kai Kimmel kinnitas, et pea kõikidel apteekidel käibed vähenevad. Üks põhjustest on odavate ravimite eelistamine.

"Patsiendid ostavad ikka odavamaid. See, et 1. juulil tulid piirhinnad ja hinnakokkulepped 50protsendise soodustusega ravimitele, vähendab ilmselt oluliselt haigekassa ravimikulutusi, aga apteekide käibele ja patsiendi rahakotile mõjub uuendus kehvasti," lausus Kimmel.

Esmakordse retseptiga tulija teavitamist alustab apteekrite liidu esinaine kõige soodsama hinnaga ravimist, kuid kui inimesel ravi juba käib, siis Kimmel küsib, kas patsient tahab jätkata olemasoleva ravimiga või soovib midagi muud. Tihti jäädakse originaali juurde.

On oluline, et patsiendile tutvustataks apteegis kogu valikut koos hindadega. Digiretsepti puhul on väike risk, et apteeker teeb otsuse patsiendi eest ära, kuna too ei tea, mida talle välja kirjutatud on. Eeldan muidugi, et seda ei juhtu, aga paberilt ju enam toimeaine või konkreetse ravimi nimetust ei näe.