• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rääsk, Tätte ja Matvere alustasid ümbermaailmareisi

    Täna kell 12 läheb Pirita sadamast teele Äripäeva Rikaste TOPis 10. koha saavutanud ärimees Toonart Rääsk koos muusiku Jaan Tätte ja näitleja Marko Matverega.

    Äripäeva Rikaste TOPi andmetel on juba teisele ümbermaailmareisile suunduva Rääski varandus väärt vähemalt 1,287 miljardit Eesti krooni.
    Esimese ümbermaailmareisi tegi Rääsk koos Tiit Pruuli ja Raido Rüüteliga, kui sõitsid kolme G-klassi Mercedese džiibiga ajavahemikus 22. juuni 2002 kuni 4.veebruar 2004 ümber maakera.
    Seekordsele reisile viib mehi viib katamaraan Nordea. Nordea on lagoon 421 tüüpi katamaraan, mis valmistati 2010. aastal Prantsusmaal Lagooni nimelises laevatehases. Aluse pikkus on 12,6 meetrit ja laius 7,5 meetrit. Masti kõrgus 20 meetrit. Sõidukil on kaks 40 hobujõulist mootorit, mis võimaldavad sõita merd kiirusega 7 sõlme, kirjutab ilmareis.ee. 
    Meeskonnas on kokku tegelikult neli meest ehk lisaks Rääskile, Tättele ja Matverele läheb sõidule kaasa ka Raul Normak.
    Ilmareis.ee kirjutab Toonart Rääski kohta lustaka väljamõeldud loo, et laeva kapten Rääsk ei ole sündinud vaid tema tõi kohale kurg, mis on esimene sellelaande teadaolev juhtum. Rääsk olevat kasvanud üles kopra peres, kus ta õppis tamme ehitama ja sellest ka tema suur armastus vee vastu. Veel väidetakse, et Rääsk töötas mõned aastad USAs presidendina ja pöördus siis kodumaale tagasi.
    Jaanuaris 2010 kirjutas Äripäev Rääskist hoopis maisema ja tõesema loo, kuidas noorena rallirajal kuulsust kogunud Toonart Rääsk on ettevõtjana pigem saanud kurikuulsaks. Mehe ettevõtmisi on saatnud skandaalid.
    Ta pani loata Tallinna kesklinna püsti hotelli Metropol, üritas Kadriorgu ehitada sobimatut korrusmaja, müüs 1997. aastal kortereid majja, mille ehituse jättis lõpetamata. Ta jättis pankrotistunud autoärimehe Toomas Rüütmanni ilma osalusest Rakvere Põhjakeskuses.
    Rääsk rahastas Rakvere kaubanduskeskuse ehitust
    Põhjakeskuse arendamisel oli Rüütmanni partneriks Kobe Investmentsi omanik Veljo Kuusk, kes omakorda kaasas oma äripartneriks Rääski. Kuna Rüütmannil polnud raha, siis liikus tema osalus ühel hetkel Kuuse ja Rääski kätte.
    Rääski puhul on tõmmatud paralleele teise kinnisvaraettevõtja Toomas Tooliga, tõenäoliselt nende tegemist saatva salapära ja skandaalide tõttu. Mõlemad mehed on aga ka raskustesse sattunud investeerimispankuri Indrek Rahumaa võlausaldajad.
    Õigem oleks küll öelda, et pigem sarnanesid nad raisakotkastega, kes haistsid saaki, sest näiteks Rääski firma laenas Rahumaale 2008. aastal 45% suuruse intressiga 4,4 miljonit krooni. Loomulikult ei suutnud ta võlga tasuda ja nii sai Rääsk endale poole Rahumaa 94 miljoni krooni suurusest võlanõudest Oliver Kruuda Luterma vastu.
    Rääski äripartneriteks on aastaid olnud riigikogu liige Aivar Riisalu, kellega koos osteti ligi seitse aastat tagasi raskustes Rocca al Mare suurhall. Meestel on kahasse firma Mestron Grupp. Riisaluga koos on majandatud ka Tallinna ööklubi Panoraam.
    Kui jätta võidud rallirajal kõrvale, siis ettevõtja Rääskist hakkas meedia rohkem kirjutama pärast seda, kui ta koos Tõnu Leppikuga avas 1996. aastal endise kohvik Moskva ruumides lõbustuskoha Metropol. See aga sattus üpris kiiresti finantsraskustesse ja vahetas omanikku.
    Rääsk on kuulunud ka Maapanga omanikeringi ja olnud seotud ühe kalliskiviskandaaliga. Tema osalusega firma soetas Maapangale kuulunud nõude Saksa-Eesti ühisfirma B&E vastu. Nõude tagatiseks oli panditud miljoneid kroone maksev kalliskivi, mille Rääsk väidetavalt 10 000 krooniga maha müüs.
    Dokumendid põlesid enne revisjoni
    1997. aastal läks põlema Rääski firmade kontorihoone just vahetult enne seda, kui ta pidi maksuametile esitama oma firmade raamatupidamisdokumendid. Rääsk polnud aastaid maksuametile mingeid andmeid esitanud ja tema firmasid kahtlustati käibemaksu ja tulumaksu varjamises.
    Kuna süütamist ei tuvastatud, sai Rääsk kindlustusfirmalt mitu miljonit krooni hüvitist. Kindlustusfirma Polarise esindaja hiljem küll tunnistas, et sõlmitud leping oli nende praak ja reeglina poleks sellises seisus hoonetele saanud kindlustuskaitset võtta. Maksuamet aga allesjäänud dokumentide põhjal mingit maksunõuet Rääski firmade vastu ei esitanud.
    Meedias on kirjutatud, et Rääski sõnul sai ta algkapitali pärast EPA lõpetamist Venemaal kaarhalle püstitades. EPA lõpetas Rääsk 1979. aastal maaparandusinsenerina.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.