EVEA nõuab pankadelt teenustasu alandamist

Väikeettevõtjate teatel jätavad kõrged müntide käitlustasud pankades euro tulekul sularahas kauplejad suurest osast tulust ilma. Assotsiatsioon presidendi Marina Kaasi hinnangul on müntide ülikõrge käitlemistasu jäänud eurole ülemineku teavituses tähelepanuta, kuid võib halvata paljude sularahas kauplevate väikeettevõtete tegevuse.

Tema sõnul oli müntide osakaal käibes seni väga väike ning puudutas peamiselt jaekaubandust, euro tulekuga tõuseb mündi väärtus mitmekordselt, mis kasvatab hüppeliselt müntide rolli maksevahendina, teatud valdkondades kuni 35 protsendini. Eelkõige kasvab mündikäive toitlustusettevõtetes, kioskites, toidu- ja pudukauplustes, taksonduses ja teistes jaekliente teenindavates ettevõtetes.

Sellises olukorras muutub pankade viieprotsendine teenustasu EVEA hinnangul paljudele firmadele suureks lisakuluks, mis kahandab nende rentaablust või viib osa ettevõtteid koguni kahjumisse. Seepärast kutsub liit üles võrdsustama müntide käitlustasud paberraha omadega ning alandama kaardimaksete tasu vähem kui ühe protsendini summast.

EVEA on seisukohal, et panga teenustasu peab olema kulupõhine ja mõistlik. Assotsiatsioon kutsub Eestis tegutsevaid kommertspanku alandama jäädavalt müntide käitlustasusid, võrdsustades neid paberraha teenustasudega.

"Kutsume ühtlasi üles astuma tõhusaid samme kaardimaksete atraktiivsuse tõstmiseks väikekauplejate silmis, alandades kaardimakse tasud alla 1% summast. Täna loovutab kaupmees 1,5–2,5% oma kaardimaksete laekumistest pangale, millele lisanduvad veel terminali rentimise ja igakordse ühenduse kulud," seisab EVEA avalduses.

EVEA pöördus sel teemal lisaks kommertspankadele ka pangaliidu, rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni poole, tehes ettepaneku korraldada nõupidamine pangajuhtide, huvitatud ettevõtjate ühenduste ja eurole ülemineku eest vastutavate riigiametnike vahel, et arutada probleemi detailsemalt ning leida sellele õiglane ja konstruktiivne lahendus.