Riigi eelarves nii tulud kui ka kulud tegelikust suuremad

Riigieelarve tulude ja kulude mõistliku täpsusega planeerimine muudab eelarve läbipaistvamaks ja raha kasutamise efektiivsemaks – vaba raha ei eraldata sinna, kus teda ära ei kasutata, ning kulude tarvis ei broneerita tulusid, mis ei laeku. Eelarve läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et riigieelarvet aasta jooksul korrigeeritaks.

Näiteks pani riigikontroll tähele järgmist: 140 miljoni krooniga. 310 miljonit krooni ehk 43% planeeritust.

¦ Siseministeerium oli trahvitulusid planeerinud enam, kui neid laekus. Politseiamet prognoosis 2009. aasta eelarvesse trahvitulusid 714 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 213 miljonit krooni. Riigikontrolli arvates viitab see planeerimisvigadele, sest muu hulgas ei võetud arvesse varasemate aastate trahvitulu laekumise kogemust ega seda, kuidas võivad välismõjud trahvitulude laekumist mõjutada.¦ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli 2009. aasta investeeringuteks planeerinud rohkem raha, kui ära kasutati. Investeerimisobjektide kaupa vaadatuna kasutati 100% ära vaid üheksale objektile eraldatud 60 miljonit krooni. Kahe objekti tarvis ei olnud eelarve 60 miljonist kroonist tehtud ühtegi väljamakset ning 42 objektile eraldatu jäi 29% ehk 385 miljoni krooni ulatuses kasutamata. Samas ületati üheksa objekti puhul valitsuse korraldusega kinnitatud eelarvet ca

Eelarveaasta tegelike tulude ja kulude väljaselgitamine ning esitamine riigieelarve täitmise aruandes on põhimõtteliselt vajalik, kuid kuna riigieelarve seaduse ja riigieelarve täitmise aruande esitusviis on erinev, siis muudab see riigi eelarve täitmise aruande lugemise keeruliseks. Riigieelarve täitmise aruanne tuleb esitada samasugusena (nii vormi kui ka sisu poolest), kui on kinnitatud iga-aastane riigieelarve seadus. Samuti ei lahenda praegune süsteem eelarve planeerimise puudusi.

Riigikontrolli arvates tuleks parandada riigieelarve planeerimist, korrigeerides ebatäpsused asutuste eelarves ja vältides riigieelarve liigset detailsust. Samuti tuleb vähendada riigikassa kontsernikonto väliseid arvelduskontosid miinimumini ja lubada nende kasutamist vaid põhjendatud juhtudel.

Asutustelt tuleks nõuda, et suletaks kasutuses mitteolevad kontod. Samuti muudaks riigieelarve täitmise aruande arusaadavamaks see, kui esitada eelarves planeeritu ning tegelike laekumiste ja kulutuste vahe riigieelarve täitmise aruandes eraldi veerus, pakkus riigikontroll välja.