Audit: korruptsioonirisk omavalitsustes on märkimisväärne

veninud

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu jõudis riigikogu menetlusse 2008. aasta oktoobris. Seaduse vastuvõtmiseni riigikogus jõuti alles 2010. aasta septembris. Muret valmistab aga see, et erinevalt algul kavandatust laienevad eelarve puudujäägi ja võlakohustuste piirangud vaid osale omavalitsuse ühingutest, s.o üksnes ühingutele, mis sõltuvad teiste avaliku sektori üksustega tehtud tehingutest ehk saavad enam kui pool oma tuludest tehingutest selliste üksustega või saavad omavalitsuselt toetusi või renditulu ulatuses, mis moodustab nende kogutuludest kümnendiku. Riigikontroll näeb riski, et erandi tegemine ei tarvitse omavalitsuste finantsdistsipliinile avaldada loodetud mõju ega aita murda senist n-ö skeemitamise tava. Seetõttu tuleks seaduse rakendamise käigus paremini läbi mõelda abinõud, kuidas vältida seadusenõuete teadlikku eiramist – praktika näitab, et ühing võib omavalitsusest rahaliselt sõltuda ka muul viisil kui üksnes müügist, rendist või toetustest saadud tulude kaudu (nt perioodilised sissemaksed ühingu aktsia- või osakapitali).

Soodsat pinnast korruptsiooniohule kujutab KOVide nõrk haldussuutlikkus. Jätkuvalt on levinud probleem KOVide tegevuse läbipaistmatus, inimeste piiratud ringist tingitud risk huvide konfliktiks ja avaliku info lünklik kättesaadavus, mille üks põhjusi on ametnike suur töökoormus ja kohustus tegeleda korraga mitme valdkonnaga, milleks nendel tihti puudub ka piisav kompetentsus. Riigikontrolli arvates on oluliseks puuduseks korruptsiooni vältimisel omavalitsustes ka see, et korruptsiooni ennetamiseks seadusega antud õigusi ametiisikute tegevust kontrollida ei ole valdavalt kasutatud. Osa omavalitsusjuhtide veendumus, et KOVi asutuse väiksusest tingituna on ametnike tegevusest niigi piisavalt hea ülevaade ja et ametiseisundi kuritarvitamine ei olegi väikeses asutuses võimalik, riigikontrolli auditi käigus kinnitust ei leidnud ning ka väiksemates omavalitsustes tuvastati rikkumisi. Kokkuvõtvalt ei tegeletud riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega süsteemselt ja kõiki võimalusi ära kasutades.

Omavalitsusjuhid ja ametnikud on sageli seotud eraõiguslike ühingute 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4500 ühingu vahel. Ametiisiku seotus mõne eraõigusliku ühingu tegevusega ei ole probleem iseeneses, kuid võib probleemiks muutuda, kui ei teadvustata ametiisikule pandud kohustust hoiduda keelatud tehingutest.

juhtimisega

Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärne hulk neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionärosanik. Kirjeldatud seos oli 2009. aasta alguses ca

Toimiva korruptsioonivastase sisekontrolli loomise lähtekohana tuleb omavalitsustes teadvustada, millised ametikohtadega seotud tegevused sisaldavad korruptsiooniriski, st määrata kindlaks teenistusülesannetesametiseisundi olemasolu ja piiritleda ametiisikute ring. Riigikontroll möönab, et kehtiv ametiseisundi mõiste on segadust tekitav, kuid see ei saa olla põhjenduseks, et ametiseisundi olemasolu jäeti sisuliselt hindamata või käsitleti kõiki ametnikke ametiseisundit omavana, nagu selgus auditist. Vähene teadlikkus ametiseisundi olemusest ja sellega kaasnevatest kohustustest pakkus näiteid ka teisest äärmusest – teadmatusest ei ole ametiisikuna käsitletud mõnikord järelevalvet teostavat ja väärtegusid menetlevat ametnikku.

vahendeid sellest hoidumiseks

Ametiülesannete täitmisel esinevaid olukordi, kus vastanduvad ametiisiku erahuvid ja avalik huvi, tuleb lahendada nii, et ametiisiku isiklikud huvid ei mõjutaks ametikohustuste täitmist ega tooks kaasa korruptiivse suhte tekkimist, st vältida tuleb huvide konfliktiga seotud otsuste tegemist. Kuigi auditiga tuvastati juhtumeid, kus ametiisik oli enda või endaga seotud isikute huve puudutavate otsuste tegemiselt taandunud, oli kahes kolmandikus auditeeritud KOVides siiski otsuseid, kus seda ei olnud tehtud. Riigikontroll rõhutab, et ametiisikute teadlikkuse parandamist piirangute kohta tuleks omavalitsustes enam tähtsustada ning see peaks regulaarse teavitamise ja ametiisikute koolitamise kaudu olema osa asutuse töökorraldusest. Sõltumata sellest, millest on piirangute rikkumine tingitud, ohustab see kohaliku võimu usaldusväärsust.