Levivõrgu monopoli marginaal luubi all

"Konkurentsiamet on ASi Levira hinnakujundust juba mõnda aega uurinud," ütles konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos. Tema sõnul esitas eelmisel aastal selle kohta taotluse Eesti Ringhäälingute Liit ning tänavu kevadel Eesti Digitaaltelevisiooni AS. "Kuna praeguseks on menetlus jõudnud otsustavasse faasi, siis kahjuks ei ole meil hetkel võimalik täpsemaid hinnanguid ASi Levira hinnakujunduse kohta anda," selgitas Põldroos.

Levira 2009/2010 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte marginaalid kopsakad. Ettevõtte EBITDA oli 96 miljonit krooni ja marginaaliks kujunes 55,5%. EBITDA kasvas aastaga 10%. Mullune ärikasum oli 62,6 miljonit, puhaskasum 59,5 miljonit krooni.

"Kasumiaruandepõhised marginaalid on üsna kõrged. Põhjus on selles, et meie käive on võrreldes varade mahuga üsna pisikene," selgitas ASi Levira juht Mart Einpalu.

"Konkurentsiamet on meie hinnapoliitikat ja kogu tegevust uurinud aastaid. Minu töötamise jooksul Leviras on neid protsesse mitu korda olnud ja meie majapidamine on korras," selgitas Einpalu.

Telekanalid ja raadiosaadete tootjad ütlevad, et Levira küsib liiga kõrget hinda. ASi TV 3 juhi Priit Leito sõnul kasutab Levira monopoolset seisundit ära ja dikteerib teenuste hinda. "Ringhäälingute liit on esitanud kaebusi konkurentsiametile, kuid see pole aidanud," ütles Leito. Tema sõnul tahab Levira ka digilevi hinda tõsta 30%. "Telekanalid peavad praegu sel teemal Leviraga läbirääkimisi, kuid positsioonid on ebavõrdsed, sest teenusele turul alternatiivi ei ole," nentis ta.

Raadioprogrammide tootja ja edastaja Trio LSL ASi juhataja Priit Jõgi sõnul peaks Levira hinnad tele- ja raadioettevõtetele olema kulupõhised, sest praegu ei ole monopoolsel ettevõttel mitte mingit hinnasurvet. "Hinnad on kõrged ja läbipaistmatud ning see on tinginud selle, et enamik raadioettevõtteid võimalusel välistab Levira teenuse kasutamise," lisas ta.

Mullu detsembris tuvastas konkurentsiamet, et Tallinna Vee teenuse hind tagab ettevõtjale põhjendamatu tulukuse.

Tallinna Vee majandustegevuse analüüsimise käigus jõuti järeldusele, et ettevõtte rakendatav veeteenuse hind ei ole kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega.

ASi Tallinna Vesi raamatupidamise aastaaruannete alusel kujunes 2007. aastal ettevõtte kapitali tootlikkuseks 16,9% ning 2008. aastal vastavalt 18,1%. Kuna AS Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, siis ei tohiks konkurentsiameti hinnangul ettevõtte varade tootlikkus ületada 8,3%. Seega on ettevõtte kapitali tootlikkus olnud põhjendatud tasemest üle kahe korra kõrgem.

Tallinna Vesi nimetas ameti analüüsi ebapädevaks ja poolikuks.

Eelmisel aastal jäid eratelekanalid summaarselt ülisuurde kahjumisse ja samal ajal oli Levira kasumimarginaal 36% - siin polegi midagi rohkem lisada.

Jooksvad hinnad ja eriti hinnatõusud on alati telekanalite ja Levira vahel vaidlusi põhjustanud.

Eelviidatud kasuminäitajate valguses tekib minu arvates igati põhjendatud küsimus, kas Levirale makstavad tasud on õiglased ja mõistlikud.

Lisaks vahetult Leviraga vaidlemisele on telekanalid aastate jooksul pöördunud selgituste saamiseks ka majandusministrite ja konkurentsiameti poole, kuid tulemus on ümmargune null.