• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parema pensioni poole

    Miks peaks üht lihtsat eestimaalast huvitama riigikokku jõudnud seaduseelnõu, mis sisaldab lühendeid KOPS, IFS ja EVKS? Sest tegu on seadusega, mis muudab kogumispensioni puudutavaid investeerimisreegleid. Muudatuste eesmärk ei ole süsteemi põhimõtteline ümberkorraldamine, vaid paindlikumaks ja pensionikogujale soodsamaks muutmine. Mina loodan, et muudatused saavad seaduseks veel selle parlamendikoosseisu jooksul.
    Üks osa kavandatavatest muudatustest puudutab eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringute reeglite rangemaks muutmist. Näiteks keelatakse konservatiivse pensionifondi vara investeerida rahaturuinstrumentidesse, kui nendega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. Konservatiivsete fondide võlakirjainvesteeringutele kehtestatakse reitingupiirangud (lubatud on investeerida ainult võlakirjadesse, millel on vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, st vähemalt Baa3 või selle ekvivalent, täiendav piirang on, et vähemalt pooltel sellistest investeeringutest peab olema krediidireiting A2 või lühiajaliste võlakirjade puhul P1). Kui konservatiivne fond investeerib teistesse fondidesse, kehtestatakse reitingupiirang ka selliste fondide alusvaraks olevatele võlakirjadele. Kui erinevad reitinguagentuurid on andnud võlakirjadele erinevaid reitinguid, tuleb aluseks võtta madalaim.
    Ka kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks ja selle grupi ettevõtjate korraldatud emissioonides osalemisega seonduvate huvide konfliktide vältimiseks.
    Samuti muutub kogutava raha investeerimise üle valikute tegemine vabamaks - pensionifonde saab tulevikus praeguse ühe korra asemel vahetada kolm korda aastas (1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril), sissemaksete suunamist uude fondi oleks aga võimalik muuta pidevalt (maksimaalselt kolmepäevase ooteperioodi järel).
    Üks tähtis muudatus puudutab tööandjatele täiesti uue võimaluse andmist suunata tulevikus tulumaksuvabalt iga oma töötaja eest kuni 6000 eurot aastas (kuid mitte rohkem, kui 15% töötaja palgast) töötaja tulevikku kindlustavasse pensionifondi. Alati on võimalik sissemakseid teha ka suurema summa ulatuses, kuid tulumaksuvabaks sissemakseks on inimese kohta 6000 eurot aastas. Uue võimaluse tekitamine kannab eesmärki soodustada investeerimist ja tagada praegustele tööinimestele parem pension.
    Tolle muudatuse vastased üritavad kolli maalida võimalusest, et nüüd hakataksegi palka pensionifondi sissemaksetes tasuma ja hoitakse sel kombel tulumaksu maksmisest kõrvale. Tähele tasub panna, et sellise skeemi vältimiseks on seatud piir - tööandja poolt III sambasse tehtav sissemakse ei tohi olla suurem kui 15% töötaja palgast. Mõistagi eeldab sellise võimaluse kasutamine ka töötaja-tööandja kokkulepet.
    Lõpetuseks. Riigikogu hakkab kohe-kohe arutama tuleva aasta riigieelarvet, millega taastatakse riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. Riik peab 550 000-le teise pensionisambaga liitunud inimesele antud lubadust, tasudes tagantjärele omapoolsed maksed nende eest, kes vahepeal ise pensioni kogumist jätkasid.
    On iga inimese isiklik otsus, kui palju ta pensionipõlveks säästma valmis on ja kuidas ta sääste investeerida ning riskida julgeb. Igal juhul tasub oma investeeringute käekäigu vastu pidevalt huvi tunda ja vajadusel raha kogumise ja kasvatamise strateegiat muuta.
    Rahakotti ei jäta ju keegi tänavale vedelema, tundmata huvi, mis sellest saab. Hooletusse ei tohi jätta ka kogunevat pensioniraha.
    Autor: Keit Pentus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.