Swedbank Eesti kvartalikasum662 miljonit krooni

Tegevuskasum enne provisjone oli kolmandas kvartalis 718 miljonit krooni, kahanemine võrreldes eelmise kvartaliga 2%. Kõige olulisemat mõju kvartali tulemusele avaldas väiksema reservi moodustamine võimalike laenukahjumite katteks, teatas Swedbank.

Majanduse stabiliseerumine kajastus otseselt ka panga tulemustes, kuna panga potentsiaalsete laenukahjumite reserv vähenes. "Seda võib piltlikult nimetada töörahu kvartaliks – ilma suuremate üllatusteta. Vähemalt selleks kvartaliks taastus suurel määral panga tavapärane rahulik tegevus, mida viimati nägime enne kriisi puhkemist," rääkis Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.

III kvartalis langes probleemsete laenude maht ja ettevõtete laenuportfelli kvaliteet on hakanud paranema, teatas pank. Taas on märgata nii era- kui ka ettevõtetest klientide ettevaatlikku huvi kasvu laenuvõtmise vastu. Siiski on uute laenude võtmine võrreldes laenude tagasimaksmisega vähem aktiivne. "Kliendid kaaluvad laenuvõtmise väga hoolikalt läbi, mis on igati mõistlik," märkis Perens.

Laenuportfelli vähenemine 2% võrra tuli peamiselt uute laenude võtmise jätkuvalt madalast tasemest. Siiski oli III kvartalis laenuturul märgata suuremat aktiivsust kui aasta alguses – see annab märku nii ettevõtete kui ka üksikisikute kindlustunde taastuma hakkamisest, seisab panga äsjases teates.

Swedbanki turuosa laenuturul püsis kvartali lõpus 43% juures. Hoiused vähenesid võrreldes möödunud kvartaliga 3%, millega Swedbanki hoiuste turuosaks jäi 46%.

Tulud olid III kvartalis 1,12 miljardit krooni, kahanedes kvartaliga 2%. Tulude vähenemine tuli peamiselt finantstulu arvelt, mis oli seotud Private Debt Fundi allahindlusega ligi 64 miljoni krooni ulatuses.

Puhas intressitulu moodustas 738 miljonit krooni. Positiivset mõju avaldas euro ja krooni intressimäärade ühtlustumine, kuid teiselt poolt mõjutas tulemust vähene laenuaktiivsus, teatas pank.

Probleemseid laene oli 30. septembri seisuga 8,8 miljardit krooni, võrreldes 9,4 miljardi krooniga tänavu 30. juunil. Laenukahjumite reserv oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 5,5 miljardit krooni.

Probleemsete laenude kahanemine just ettevõtete poolel peegeldab märke majandusolukorra stabiliseerumise kohta ning selles kvartalis vähenesid juba ka võimalike laenukahjumite katteks tehtavad reservid. Eraisikute laenuportfelli puhul avaldab endiselt mõju töötuse kõrge tase ning seetõttu võtab positiivse pöörde saabumine rohkem aega, kinnitas Swedbank.

Tegevuskulud vähenesid kvartaliga 2% võrra, 404 miljoni kroonini, seda peamiselt puhkuse perioodist tuleneva personalikulu languse tõttu. Kolmandas kvartalis kanti maha liisingu firmaväärtus 39 miljoni krooni ulatuses seoses liisingu ja autopargiga tegelevate tütarettevõtete ühendamisega, millest pank augustis teada andis.

Töötajate arv suurenes III kvartalis 31 inimese võrra, kontorite arv püsis stabiilsena 65 kontori juures. Sellega on Swedbank jätkuvalt suurima kontorite arvuga pank Eestis.

Kolmandas kvartalis toimunud sündmustest väärib panga teatel esile toomist internetipanga uuendamine, mille käigus avati klientidele ühtne era- ja äriklientide internetipanga keskkond.

Septembris alustas pank senise eluasemelaenu pakkumise loogika kõrval ka uudse, eluaseme baasintressimääral baseeruva laenu pakkumist. Eluasemelaenu baasintress hõlmab endas euroala pankadevahelise rahaturu intressimäära ehk euribori ja kohaliku majanduskeskkonna riskimarginaali, millele lisandub kliendimarginaal.

Swedbanki 2010. aasta IV kvartali tulemused avalikustatakse 8. veebruaril 2011.