Aasta koolitusjuht: Meeldib, kui inimest on keeruline koolitada

Küsimustele vastab ASi Ericsson Eesti tööliste koolitus- ja arendusgrupi juht Galina Bondarenko.

Kui kaua olete Ericssonis töötanud?

Ericssonis oleme töötanud kõik natukene üle aasta, aga alustasin Ericssoni eelkäijas Elcoteq. Ka siis oli kriis ja raske tööd leida, nii et alustasin monteerijana. Hiljem töötasin instruktorina ja koolitajana, õpetades inimestele sellist protsessi nagu jootmine. Siis pakuti mulle võimalust minna personaliosakonda ja alustada seal koolitajana. Nii et staaži koolitajana on mul 14 aastat ja koolitusjuhina 11 aastat.

Kui on probleem ja ma leian sellele lahenduse, siis see on nagu ristsõna lahendamine, mis on huvitav ja tekitab rõõmu. Probleemi ei saa aga alati inimene üksi lahendada. Suures ettevõttes on palju töötajaid ja juhte, üks arvab, et tema tootmises peab toimuma nii ja teine juht, et teisiti, aga mina pean saavutama selle, et erinevad juhid leiaksid ühese lahenduse, see on huvitav väljakutse.

Kas korraldate sisekoolitusi või ostate koolitusi ka sisse?

Sõltub teemast. Kui saame ise hakkama, siis miks mitte. Meil on palju sisekoolitajaid. Aga kui on päris uued seadmed, siis me ostame koolituse sisse. Lisaks toimuvad kontsernipõhised koolitused ja paljud materjalid on ka võrgus elektroonilise õppe jaoks olemas.

Investeerime koolitamisse palju. Meie töötajate koolitustundide keskmine protsent töötundide suhtes on 12, mis on hea tulemus.

Kas teil toimuvad koolitused on peamiselt erialased või on ka üldharivaid?

Enamik on seotud erialaga, aga mõtlesime korraldada ka mingi käsitöökoolituse. Kui tegeleda rutiinse tööga, on vaja arendada ka teisi oskusi. Ja lisaks aitab see stressi maha võtta.

Kas töötajad on alati rõõmsalt nõus uusi asju õppima?

Inimesed on erinevad ja haridus sõltub inimesest.

Meil on palgasüsteem ja õppimine seotud, kui inimene ei taha uut õppida, on ta madalamal pädevustasemel ja ka madalama palgaga. On viis pädevustaset - baas-, põhitase, professionaalid, kes oskavad teisi koolitada, ja multiprofid. Viimased on need, kes oskavad töötada erinevatel ametikohtadel.

Pädevuste eest on ette nähtud lisatasud ja kui inimene läheb keerukama töö peale, ka siis palk tõuseb.

Ma olen inimene, kes pidevalt areneb, ma loen ja otsin uut ning soovin, et ka teistel oleks selline soov. Koolitus on hea kui pärast seda tahavad osalejad veel midagi teada saada ja saavad aru, et nad peavad veel arenema. Inimesed peavad pidevalt midagi uut juurde õppima.

Milline oli Teie päris esimene koolitamiskogemus?

Kui õppisin kümnendas klassis, andsin tunde seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis. Meie füüsikaõpetaja oli tudeng ning kui tal oli sessioon, paluti mul teda asendada.

Ragne Talv, Tallinna Konverentside tegevjuht

Eelmise aastaga võrreldes oli konkursi tase sama ja ka kandidaate enam-vähem sama palju - neli-viis. Teeme propagandat, et ettevõtted saadaksid rohkem ankeete. Võib-olla tingib osalemise vähesuse masuaeg, nii et pole aega panustada töötajate tunnustamisse, paberite täitmine nõuab ju üsna palju aega, aga loodame, et osalejaid on iga aastaga rohkem.

Talvi Märja, ETKA Andras täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutsekomisjoni aseesimees

Ei usu, et koolitusjuhi rolli ei tunnustataks, aga keeruline on öelda, miks konkursil nii vähe osaletakse. Samas see on toimunud alles mõned aastad. Ja tunnustamisega seotud tegevus pole eestlasele üldse väga omane, võib-olla on see rahvuslik eripära, et oleme kiitusega kitsid.

Tegemist oli mitme hea kandidaadiga, kelle vahelt valisime tol hetkel ja antud valiku juures kõige parema. Valida saab ikka nende seast, keda esitatakse. Valiku tegemine pole kunagi tänuväärne tegevus, sest tegu pole spordivõistlusega, kus saab võitja valida numbrilise tulemuse alusel.