Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroraha kulub omast kergemini
Vaevalt et krooni asendumine euroga aastavahetusel muudab suhtumist meie oma rahasse ja nn eurorahasse. Kui oma raha tuleb tuleb kokku hoida ja sellega hoolikalt ringi käia, siis euroraha tundub olevat muinasjutu leivapätsikese moodi, millest alati uus kasvab, kui purukese kappi alles jätad.
Nii on euroraha kasutades lihtsam teha ka mitmesuguseid kampaaniaid, mis silmnähtavat kasu ei pruugi tuuagi, küll aga saavad kõlapinda meedias. Viimane selline kampaania on "Talendid koju", mida juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning rahastab riigikantselei Tarkade otsuste fondi kaudu Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Oli tehtud mitu uuringut, kogutud andmeid ja argumente, tehtud kodulehekülg ja foorum - hulga tööd. Kas see tagasikutsumine peaks tõstma välismaal elavate-töötavate eestlaste enesetunnet? Kahtlemata. Kas see paneb nad liikuma, selles ma kahtlen. Võib-olla ehk ainult need, kes on juba peaaegu tulemas, ainult seda viimast tõuget veel pole.
Loomulikult oleks tore, kui siia tuleksid kogenud, andekad, kohanevad inimesed, Eesti kodanikud, kes nagu värske tuulehoog tooksid uut elu.
ETV jutusaate innukate kampaania kaitsjate argument, et siin saab oma firma rajada 15 minutiga, on küll tõsi, aga pole piisav. Ja see, et siin saad kätte kõrgema koha kiiremini, võib olla küll ametiposti nime tõttu ahvatlev, kui jääb kaalult ikkagi kergemaks mõnest teisest.
Millest siis võiks abi olla? Pigem sellest, mis jääb ettevõtlusest ja töökohast väljapoole. Et oleks võimalik laps lasteaeda panna. Et oleks normaalse sagedusega ühistransport, kui inimene mõtleb rohelisemalt. Et oleks võimalik maakodu kuudeks seisma jätte, kartmata, et asjad sealt ära varastatakse. Ja palk ikka ka, mis sarnaneks eelnenule.
Seejärel oleks juba mõtet sellest kõigest kampaaniaga teada anda.