• Jaga lugu:

    Ratase allkiri paneb rattad käima

    Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rein Ratas surub jõuliselt läbi jäätmekäitlusfirma EcoPro arendust Saaremaal, mis asub kaitsealal ja ehituskeeluvööndis. EcoPro juht Neeme Reinap ja Ratas on head tuttavad. Neid ühendab Viimsi maa-afäär.

    Tallinnas asuv jäätmekäitlusfirma EcoPro üks omanikke, endine keskkonnaametnik Neeme Reinap ajab juba mõnda aega jäärapäiselt asju, et Saaremaale Laimjala valda asuvale Ruhve poolsaarele rajada looduskeskus. Plaan näib esmapilgud olevat üllas - rajada loodussõpradele õppeotstarbel kasutatav loodusküla.
    Planeeringu järgi peaks Ruhve poolsaarele kerkima puhkeküla, kus on parkla autodele ja haagissuvilatele, majutushoone, tualettruumid, telkimisplatsid, väliköök, matkaonnid- ja rajad ning vaatetorn.
    Ilusas idüllis on vaid üks suur aga. Arendaja 22 hektariline ala asub Natura 2000 kaitsealal rannakaitse-ja ehituskeeluvööndis. Lisaks on Ruhvel väärtuslik kadakavälu ja kaitsealused linnu-ja taimeliigid. Keskkonnaameti loata ei tohi siia püsti panna toigastki. Et poolsaarel pesitsevad haudelinnud, on seal lindude pesitsemisajal maist juuli lõpuni liikumine keelatud. Miks on jäätmekäitlusfirma huvitatud loodusküla rajamisest ehituskeelualale?Mission impossible?
    Maaliline Ruhve poolsaar näib isegi sombuses sügises kui maapealne paradiis. Siin on privaatsust ja merevaadet enam kui miljonite kroonide eest, kadakad suured nagu puud ning väikesed pullvasikad naudivad vabadust, kablutades sinna, kuhu hing ihkab.
    Looduskülast on vähemalt sõnadega suure pildi maalinud Ruhve elanik, endine keskkonnaametnik ja Reinapi tuttav Mart Herman. Tema on üks maaomanikest, kelle kaks kinnistut jääksid tulevase loodusküla territooriumile. Hermani naaberkinnistute omanikeks on jäätmekäitleja EcoPro, Neeme Reinap ja viimase kaasa Diana Peterkop.
    Arenduse järgi tuleks loodusküla keskus Hermani maadele, Reinapi ja Peterkopi maale aga viilkatusega kuni 60ruutmeetrise pinnaga matkaonnid, EcoPro maale lisaks onnile ka matkarajad ja vaatlustorn. Just matkaonnide püstitamine äratas kahtlusi nii kohalikes elanikes, vallavalitsuses kui ka keskkonnaametis. Inimesi närib kahtlus, et loodusküla keskuse rajamise tuules ehitavad Reinap ja tema kaasa matkaonnide nime all endale suvilad.
    Kui vallaametnikud arendajalt Neeme Reinapilt küsisid, kas ta oleks nõus looduskeskuse rajama ka ilma matkaonnideta, said nad eitava vastuse - onnideta poleks looduskeskusel üldse mõtet. Ehkki tavainimesele võib taolisele piirangutest kubisevale kaitsealale rajatav puhkeküla tunduda võimatu missioonina, on EcoPro ja Reinapi jonn asjaajamisel tähelepanuväärne.
    Et vald käskis enne detailplaneeringut EcoProl teha keskkonnamõjude hindamine, tuli otsida ekspert. Kuid kes võtaks vastu nii keerulise töö?
    Nagu vanarahvas ütleb: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Reinap pöördus vana tuttava, endise keskkonnaministeeriumi kantsleri ja firmas Adepte juhtiveksperdina töötava Rein Ratase poole. Justkui juhindudes oma tööandja Adepte internetiküljel olevast motost "Üks tark pea on rohkem väärt kui tuhat kätepaari!", haaras Ratas härjal sarvist ja pani kokku keskkonnamõjude hindamise programmi ehk KMH. Tegemist on dokumendiga, mille maksab kinni arendaja ning mida eksperdid kui ka vallaametnikud iseloomustavad nii: kes maksab, see tellib muusika...
    Ratas oli pealiskaudne, hindamine ebapiisav. Ratase koostatud keskkonnamõjude hindamine, mis peaks olema sõltumatu eksperdi hinnang, on koostatud diplomaatiliselt ning leiab arenduses, olenemata sellest, et puudub korralik tee, pole joogivett ning lahendamata on reovee küsimus, positiivseid mõjusid.  Arendaja soovib ehituskeelu vööndit vähendada kolmel kinnistul 100 meetrini kaldast (praegu 200 meetrit), EcoPro kinnistul 50 meetrini rannast ning Hermani poolsaare tipus asuval maal, kuhu peaks tulema varjualune, pesemiskohad, väliköök koguni 35 meetrini kaldast, mis oleks kohalike keskkonnaametnike sõnul erakordne.
    Ranna ehituskeeluvööndi laienemise kohta ütleb Ratas, et tegemist on rannakaitse eesmärke järgiva tegevusega, sest arendaja tegevus on suunatud avalike huvide täitmiseks."Mis siis ikkagi juhtub, kui ehituskeeluvööndit vähendada? Kas sinna jääb kaitsealuste lindude pesitsemiskohti? Võin öelda, et sinna neid ei jäänud ja järelikult ohtu ka pole," kinnitas Ratas mullu sügisel KMH avalikul arutelul.
    Samuti näeb Ratas head arendaja tegevuses elusloodusele ja maastikule.
    "Kavandatava tegevuse mõju maastiku ilmele võib pidada positiivseks ning maastikku rikastavaks.“ Keskkonnaamet oli teist meelt ja Ratase koostatud KMH heaks ei kiitnud. Amet leidis, et see ei vasta seaduses esitatud nõuetele, pole asjakohane ega piisav tegevusloa andmiseks ning tegi omapoolsed parandusettepanekud. Kirjavahetus põrkab ping-pongi pallina Adepte, EcoPro ja keskkonnaameti vahel.
    Selle aasta jaanuaris saatis Reinap keskkonnaameti Lääne regiooni juhile Kaja Lotmanile neljaleheküljelise kirja, milles selgitab loodushariduse vajalikkust ja loodusküla eesmärke. Lotman kiidab KMH heaks, kuid toob muu hulgas välja olulise nüansi. Nimelt on kuni 60ruutmeetrise ehituspinnaga ehitis väikeehitis ainult sel juhul, kui see pole suunatud avalikuks kasutuseks. Sellisel juhul aga tekib küsimus, millisest õppeotstarbelisest looduskülast me üldse räägime ning järelikult ongi maaomanike ainsaks eesmärgiks endale loodusküla sildi all suvilad ehitada.
    Vald ja keskkonnamet on kinnitanud, et ehkki loodusmõjude hindamine on kiidetud teatud mööndustega heaks, siis detailplaneeringut nad sellisel kujul küll läbi ei lase. 
    Vanad sõbradNeeme Reinap, Mart Herman ja Rein Ratas on kõik omavahel väga head tuttavad ja vanad kolleegid. Juba 15 aastat tagasi, ajal, mil Rein Ratas oli keskkonnaministeeriumi kantsler, töötas Neeme Reinap tema alluvuses ministeeriumi metsamajanduse spetsialistina. Mart Herman oli aga keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja ning hiljem Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala Saaremaa keskuse direktor. 
    Lisaks seob Reinapit ja Ratast ühine maa-afäär. Nimelt tänu Reinapi algatusele, linnaametnike kaasaaitamisele ja endise kantsleri Ratase abile sai EcoPro aastaid tagasi erastada võileivahinna eest endise riigimaa Viimsis Metsavahi teel, mis mängleva kiirusega kruntideks jaotati, ehitusload sai ning kuhu hiljem said elamumaa mitmed ametnikud ja ettevõtjad, sh ka Rein ja Jüri Ratas, Neeme Reinap jpt. Jüri Ratase nimel on tänini kinnistu Metsavahi tee 31, millele on seatud 750 000 krooni suurune hüpoteek Hansapanga kasuks.
    OmanikudRuhve arenduse kinnistutel neli omanikku
    Mart Hermanile kuulub kaks kinnistut, kokku 6,9 hektarit.Jäätmekäitlusfirmale EcoPro kuulub 7,45 hektarit maadEcoPro juhile ja ühele omanikule Neeme Reinapile kuulub 4,2 hektariline kinnistu EcoPro nõukogu liikmele Diana Peterkopile kuulub Ruhve poolsaarel 3,62 hektarit maad. Arendada soovitav kokku 22 hektariline ala asub Natura 2000 kaitsealal, Kahtla-Kübassaare hoiualal, rannakaitse-ja ehituskeeluvööndis.Lisaks on Ruhvel väärtuslik kadakavälu ja kaitsealused linnu-ja taimeliigid.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Soome toll otsib konfiskeeritud bitcoinidele müüjat
Soome toll kuulutas välja hanke edasimüüja leidmiseks konfiskeeritud bitcoinidele, mida tolli krüptorahakotti on praeguseks kogunenud juba kaks tuhat.
Soome toll kuulutas välja hanke edasimüüja leidmiseks konfiskeeritud bitcoinidele, mida tolli krüptorahakotti on praeguseks kogunenud juba kaks tuhat.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Kui kasv jätkub, siis augusti lõpus võib oodata 2000 nakatunut päevas
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.