• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 04.11.10, 23:00

Harju Elekter hiilgas heade tulemustega

Mõistagi olid analüütikud tulemustega rahul, sest prognoositud numbrid olid märksa väiksemad. "Täna hommikul avaldatud Harju Elektri tulemused olid väga head, ületades Swedbanki ootusi nii müügikäibe kui ka kasumi osas," kommenteeris eile Harju Elektri saavutusi Swedbanki analüütik Risto Hunt.
Tulemuste headust ei hakanud salgama ka Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe. "Julgen väita, et tulemused isegi ületasid mõningal määral meie ootusi ja ma tahaks väga loota, et selline areng on ka jätkusuutlik. Loomulikult oleme maailmamajanduse ja turufaktorite mõjutuse all nagu mis tahes firma," rääkis Allikmäe.
Firma üllatas äärmiselt positiivse käibenumbriga, mis kasvas läinud aastaga võrreldes lausa 44%. Kui Swedbank prognoosis käibeks 133 miljonit krooni, siis tegelik tulemus küündis lausa 173 miljoni kroonini.
Aastases võrdluses sai Harju Elekter hiilata ka kasuminumbritega. Ärikasum kasvas tervelt 137%, 14,3 miljoni kroonini, ning puhaskasum suurenes 130%, 13,3 miljoni kroonini. Hunt lisas, et kulude taseme mõningane alanemine kasvatas ettevõtte kasumlikkust kiiremini kui müügitulu. "Arvan, et lisaks varasemale peame panustama oluliselt enam efektiivsusele ja tootlikkusele," lisas Allikmäe.
Jätkuvalt on Harju Elekter tegev Eestis, Leedus ja Soomes, kus realiseeriti 85% kontserni toodetest ja teenustest. Seejuures jäi Allikmäe kõige rohkem rahule arengutega Soome turul, kuigi ka Eesti tulemus oli igati positiivne. "Väga hea hinde annaks kindlasti meie Soome segmendile ja sealtkaudu siis projektipõhiselt ka maailma edasi, kuid ka igati hästi, võrreldes nii aastataguse perioodi kui ka eelnevate kvartalitega, tegutses Eesti segment," ütles Allikmäe.
Allikmäe hinnangul on kindlasti arenguruumi veel Leedus ja muidugi Harju Elektri jaoks veel uuel, kuid siiski optimistlikul turul Rootsis ning mujal Skandinaavias. "Hea meel on ka n-ö tuleviku suunatud innovaatilise turuga, autode elektrisoojenduse ja võimaliku elektriautode laadimistehnoloogia segmendiga," lisas ta.
Samas ei saa Allikmäe sõnul olla tuleviku suhtes täiesti kindel, sest miski ei anna garantiid positiivsete strukturaalsete muudatuste jätkusuutlikkusele majanduskriisist väljumisel. Juhatuse esimehe sõnul loodetakse, et trend on siiski positiivne, kuid kõik sõltub Harju Elektri klientide investeerimisvalmidusest ja ettevõtte võimekusest neile tarnida. "Ootame kindlasti selget signaali, et meie tegevusvaldkond on püsivalt väljunud kriisifaasist," selgitas Allikmäe.
Teatud lootused on püstitatud euro saabumisele. "Euro tulek lisab kindlasti üldisemalt usaldusväärsust ja mõjub ehk ka kohalikule turule investeeringute mõttes hästi," loodab Allikmäe. Tema hinnangul on innovaatilisem, säästvam ja ka keskkonnasõbralikum tehnoloogia energia tootmise ja jaotamise valdkonnas, samuti tööstusautomaatika sektoris see, mida Harju Elekter peab arvestama ja ootama.
Ettevõtte aktsia paistab ihaldusväärne. Hundi sõnul jääb Swedbanki osta-soovitus püsima, kuna ta leiab, et aktsial tõusuruumi veel jagub. Hunt lisas, et aktsia senine hinnasiht 2,77 eurot (43,34 krooni) läheb ülevaatamisele.
Ise leian, et Harju Elektri aktsia ostmine on praegusel Tallinna börsil mõistlik samm, sest ta on üks vähestest ettevõtetest, mis on kriisi kiuste suutnud säilitada kasumlikkuse ja tõstnud seda järk-järgult. Kõige hullem pole ka firma kasumi-hinna suhe (P/E=18,6), kuigi võib oletada, et investorid on juba varem arvestanud heade tulemustega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele