Ametiühingud nõuavad Eestis astmelist tulumaksu

Ettevõtte tulumaks suurendab märkimisväärselt riigi maksubaasi ja maksulaekumisi, vähendades tulude väljaviimist Eestist, põhjendas ametiühingute keskliit. Samuti soovivad nad vähendada madalapalgaliste töötajate maksumäära ning suurendades kõrgete sissetulekute maksustamist. EAKL soovib ka, et 2011. aasta riigikogu valimiste järel moodustatav valitsus laiendaks kapitali/omandi maksustamist, nähes seejuures ette erisused iga inimese põhieluaseme maksustamisele.

Ametiühingute keskliit saatis oma ettepanekud kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on Eesti senine areng näidanud, et tasakaalus ühiskonda ei ole võimalik kujundada vaid ühe ühiskonnagrupi huvidest lähtudes. "Ootame kõigilt erakondadelt valimislubadust, et edaspidi lahendatakse probleeme mitte jõumeetodil, vaid avalikus dialoogis ja kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud konsensusega," ütles ta.

"Teeme oma pöördumises ettepaneku taastada sotsiaalpartnerite regulaarsed kohtumised tööturu oluliste küsimuste lahendamiseks. Arutame näiteks juba täna kohtumisel tööandjate keskliidu esindajatega lisaks töötasu alammäärale ka sotsiaalkindlustuse tuleviku ja kollektiivsete töösuhete küsimusi," lisas Taliga.

Erakondadele läkitatud ettepanekud kätkevad tegevusi tööhõivepoliitikas, töösuhete regulatsioonis, palgapoliitikas, sotsiaalse turvalisuse küsimuses ning maksu- ja majanduspoliitikas.

Tööpoliitika osas peavad ametiühingud vajalikuks luua kõrge lisandväärtusega kvaliteetseid töökohti, mida iseloomustavad kõrge tootlikkus, hea palk ja tervislik töökeskkond, samuti töötajate eneseteostuse võimalused. "Kiiresti tuleb teha lõpp olukorrale, kus Eesti kulutab aktiivsele töö­poliitikale kõige vähem ELi liikmesriikidest," seisab EAKLi pöördumises erakondadele.

Keskliit pöörab oma ettepanekutes suurt tähelepanu töölepingu seaduse kitsaskohtade kõrvaldamisele, tehes ettepaneku alustada sellekohaseid kolmepoolseid läbirääkimisi juba 2011. aasta jaanuaris. "Aastane kogemus kinnitab, et tänane seadus ei taga piisavat kaitset rasedatele, väikelaste vanematele ja usaldusisikutele ning sanktsioonid töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise puhul ei ole piisavalt mõjusad. Riigilõivust on vaja vabastada kohtuvaidlused, milles töötajad nõuavad töölepingust tulenevate hüvitiste väljamaksmist – täna on sagedased juhtumid, kus kõhn rahakott ei võimalda inimesel oma õigusi kaitsta," selgitas Taliga.

Palgapoliitikas peavad ametiühingud vajalikuks muuta töötasu üleriigiline alammäär äraelamist võimaldavaks pal­gaks, tõstes selle 60 protsendini keskmisest palgast. Põhipalk aga peab ametiühingute nägemuses moodustama vähemalt 70 protsenti töötaja kogutöötasust.

Lisaks näevad ametiühingud vajadust kokkuleppe järele, mil­lega kehtestatakse töötasu üleriigiline alammäär kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötajatele. Eesti peab vabanema odava tööjõu ja madalate palkadega maa mainest – teadmusmajanduses võrdub odav töö madala kvaliteedi ja ebaprofessionaalsusega, on ametiühingute keskliidu juhatuse seisukoht.

Ametiühingud märgivad, et kuna Eesti sotsiaaltoetuste mõju vaesusriski vähendamisele on üks madalamaid Euroopa Liidu riikide võrdluses, tuleb kiirelt leida võimalusi sotsiaalkindlustuse sissetulekute suurendamiseks. Ametiühingujuhtide hinnangul tuleb suurendada töötuskindlustushüvitisi ning tõsta juba 2011. aastal töötutoetus vähemalt pooleni alampalgast, muuta paindlikumaks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmine ning luua toetusmeetmed ajutistes raskustes vaevlevate ettevõtetele.