Kingituste tegemine on sama vana tava kui inimkond ise. Kink on omamoodi märk suhtest, sõpruse, hea koostöö, partnerluse, tähtpäeva või mõne muu inimesi siduva põhjuse, ettevõtmise või juhuse lüli. Ja õnneks ikka veel moes, ka firmades.

Hapu aeg, mis tundub õnneks tasapisi taanduma hakkavat, pole kingituste tegemise tähtsust ja väärtust devalveerinud. Vastupidi, pigem on see kingituste tegemise vajaduse üle põhjalikumalt järele pannud mõtlema.

Vahepeal, kui kõike oli liiga palju - raiskamist, mõtlematust ja teadmatust, mida või miks mõnikord tehakse -, võis nii ettevõtete kui ka inimeste kingikottidest leida suhteliselt kasutuid nipsasjakesi ja tolmukogujaid, millest lahtisaamine võis rõõmu valmistada üksnes kaupmeestele.

Viimased aga on rõõmsad ka praegu, kui säärane kaup enam nii hästi ei müü. Seda sellepärast, et kliendid on nende sõnul teadlikumaks saanud, firmakingituste tegemine on läbimõeldumaks ja soovid konkreetsemaks muutunud. See lihtsustab kingimüüja tööd.

Kaupmehed on õnnelikud, kui üllal eesmärgil nende poolt teele läinud esemed, millesse tööaega panustatud on, töölaualt kohe paberkorvi ei kuku, vaid praktilise rakenduse leiavad. See peakski kinkide tegemisel ainus loogiline eesmärk olema.