• Jaga lugu:

    Lauristin: Eesti ajakirjandus on võimekas valvekoer

    Täna kolletab ajakirjandus vähem kui mõni teine Eesti avalik valdkond ja ajakirjanduse võime tõstatada olulisi teemasid on arvatust suurem, rääkis Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna professor Marju Lauristin.

    Lauristin ütles tänasel konverentsil "Ajakirjanduse vabadus ja vastutus: eile , täna homme", et Eesti on võrreldes teiste postkommunistlike riikidega korruptsioonist kõige puhtam. "Kas see on selle pärast, et meil on kõige õilsamad ametnikud, vooruslikumad ettevõtja, väärikamad poliitikud ja kõige vähem rehepaplik rahvas? Asi on suures osas selles, et meil on selline ajakirjandus, mida me ei taha alati taluda, aga mis on teinud võimatuks, et korruptsiooninähtused jäävad varjatuks," rääkis ta.
    Lauristin väitis, et ajakirjandus täidab Eestis valvekoera rolli. Ta võttis lahti tänase Päevalehe ja näitas, et peaaegu kõigi lugude puhul on ajakirjanikud teinud tööd, mitte pole piirdunud ette söödetud teemadega.
    Professor ütles, et intelligentne inimene ei taha alati oma nina kõige halvemini lõhnavatesse urgudesse pista ja seega ei pruugi talle paljastav ajakirjandus meeldida. Seepeale küsis Lauristin, et kui ajakirjanikud lahkaksid teemasid vaid viisakalt ja meeldivalt, kas sellest muutuks ühiskond paremaks. "Seda (ajakirjanduse valvekoera rolli täitmist – toim) peaksime hindama, isegi, kui ta pole väga meeldiv," väitis Lauristin.
    "Kui tihti kohtame inimeste puhul, kes on otsustaja rollis ja tunnevad tohutut loomulikku emotsionaalset soovi mitte ajakirjandusega kokku puutuda. Tahavad teha oma tööd, otsuseid, kokkuleppeid ilma, et ajakirjanikud saaks teada, ja jälle tuleks midagi välja," ütles Lauristin.
    Küünilises ühiskonnas ei saa Lauristini väitel olla vooruslikku ajakirjandust. Samuti ei saa ajakirjanikud jõuda tõeni, kui ühiskond pelgab ja peidab tõde.
    Ajakirjanduse nõrkusena tõi Lauristin välja, et võime dialoogi pidada on väike. Pigem võrdles ta olukorda tennisemänguga: kas pall läheb võrku või tuleb täistabamus, kuid mängu ei ole. "Niiviisi ei teki tõde. Ei ütle, et see on ajakirjaniku põhiline viga. Teiseltpoolt on vastutavad ka kõik need, kellele ajakirjandus võimaluse enda arvamuse välja öelda. See on ühiskonna probleem," sõnas Lauristin.
    Teisalt rääkis ülikooli professor, et dialoog ei saa kujuneda ka juba seetõttu, et ühiskonnas on talumatus teistsuguste arvamuste suhtes. "Kui oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus dialoogi ei ole ning osa poliitikutest ei suvatse üldse vastata. See poliitilise kultuuri mandumine või allakäik, jäigastumine," rääkis Lauristin. Selline poliitiline kultuur kajastub ka ajakirjanduses, kus see isegi võimendub, märkis ta.
    "Mul on hea meel, et ajakirjandus on suutnud dialoogi saavutada ja väitluse esile kutsunud. Ajakirjandus esindab demokraatiat paremini kui institutsioonid ise," rääkis Lauristin.
    Teiseks ajakirjanduse nõrkuseks on Lauristin sõnul see, et osa huvigruppe ei saa ajakirjanduses üldse sõna ja nii ei jõua nende seisukohad otsustajateni. Ta väitis, et kui küsida pensionäridelt või ükskõik millisest maakohast inimeste käest, kas nende mõtted on ajakirjanduses esitatud, siis pigem vastavad nad eitavalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.